Peeter Proos | Vanglaplaneet
Vanglaplaneet kirjutas juba läinud aasta oktoobris, et valitsus plaanib kohustusliku vaktsineerimise keelust mööda hiilida. Eelmisel nädalal avaldas Postimees loo murelikust kiirabitöötajast, kelle arvates ei saa Eesti riigi vaktsineerimispoliitikat „vabatahtlikuks pidada, kui vaktsineerimisest keeldumise korral ähvardab sind vallandamine.“
Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul peab igal Tallinna kiirabi töötajal olema vaktsineerimisperioodi lõpuks (veebruar 2021) koroonaviiruse vastase vaktsineerimise tõend.
Adlas kinnitas küll, et vaktsineerimine on Eesti Vabariigis vabatahtlik kuid lisas, et „Tööandja saab, kui töö on seotud infektsiooni riskiga, teha piirangu inimestega töölepingu sõlmimisel, kes ei ole vaktsineeritud. Kas meie seda peame rakendama, selgub, kui vaktsineerimise protsess on lõppenud.“
„Tallinna Kiirabis töötab üle 500 inimese, seega mõne töötajaga töölepingu lõpetamine ei ole probleem. Oluline on patsientidele osutada kvaliteetset ja usaldusväärset tervishoiuteenust meedikutega, kes ei nakata oma patsiente,“ ütles Adlas.
Ka tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula sõnul on vaktsineerimisest keeldumise tõttu vallandamine mõnedel juhtudel seaduslik, kuid tõdeb, et „Vägisi töötajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav“.
Samas ütleb Kaljula, et kui töötaja vaktsineerimisest keeldub ning muid vahendeid nakatumise vältimiseks ei leidu, siis töösuhe endistel tingimustel edasi kesta ei saa. Kui tööandjal pole võimlik töötajale teist tööd pakkuda, „siis öeldakse töösuhe erakorraliselt üles töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd tehtavale tööle seatud kriteeriumid on muutunud“.
Töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 2 öeldakse, et „Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine)“
Ehk siis hoolimata sellest, et Eestis ei tohi kedagi vaktsineerima sundida, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav, võib inimest siiski ähvardada töökoha kaotusega või koguni karistada teda töökohast ilma jäämisega, kui ta ei ole nõus end vaktsineerima.
Mis veelgi hullem, eestlasi sunnitakse end vaktsineerima vaktsiinidega, mis WHO enda esindajate sõnade kohaselt ei anna COVID-19 vastu kaitset. Lisaks sellele on nende vaktsiinide katsetuste käigus surnud mitmeid inimesi ning paljud arstid hoiatavad, et COVID-19 vaktsiin võib põhjustada viljatust.
