Chase Codewell | Natural News
Microsofti kaasasutaja Bill Gates hoiatas, et tehisintellekti kiire areng võib juba järgmise aasta jooksul kaasa tuua tõsiseid küberrünnakuid. Gatesi hinnangul kujutavad erilist ohtu kurjategijad, kes eemaldavad tehisintellekti mudelitelt turvapiirangud ja kasutavad neid rünnakute korraldamiseks. Nende ohtude ohjeldamiseks nõuab ta tehisintellekti kasutamise kiiret reguleerimist ja rahvusvahelise järelevalvesüsteemi loomist.
„Järgmise aasta jooksul ootab meid eelkõige kübervaldkonnas palju ebameeldivaid üllatusi,” ütles Gates. Tema sõnul võivad pahatahtlikud inimesed eemaldada uusimate tehisintellekti mudelite kaitsemeetmed ja kasutada neid mudeleid kuritegelikel eesmärkidel.
Gates on sarnaseid hoiatusi esitanud ka varem. Tänavu 26. augustil avaldas ta kirjutise, milles hoiatas, et tehisintellekt võib põhjustada massilist tööpuudust, anda kurjategijatele uusi võimalusi ning kahjustada noorte arengut. Nende probleemide lahendamiseks pakkus ta välja ülemaailmse juhtimis- ja järelevalvesüsteemi.
Microsofti kaasasutaja on nimetanud tehisintellekti ka „võõraks intelligentsiks”, mille tulekuks pole tema hinnangul valmis ükski maailma valitsus. Ta toetab rahvusvahelise organisatsiooni loomist, mille ülesanne oleks kontrollida tehisintellekti kasutamist. Need üleskutsed järgnesid USA presidendi Donald Trumpi otsusele lükata tagasi ettepanek peatada ajutiselt tehisintellekti arendamine.
Lisaks on Gates soovitanud maksustada tehisintellekti ja roboteid ning tagada, et teatud töökohad jääksid ainult inimestele. Tema hinnangul kaovad paljud praegused ametikohad tulevikus jäädavalt.
Gatesi ettepanekud on tekitanud kriitikat, sest ta on ise seotud miljardite dollarite suuruste investeeringutega tehisintellekti valdkonnas. Gates on tunnistanud, et tema seisukohad võivad olla kallutatud, kuna ta on tehnoloogiatööstusest märkimisväärset kasu saanud ning tal on selles valdkonnas jätkuvalt majanduslikud huvid.
Seega tekib õigustatud küsimus, kas hoiatused kontrolli alt väljuva tehisintellekti kohta põhinevad tegelikel riskidel või võimendavad tehnoloogiaettevõtted neid ohte, et soodustada suurtele turuosalistele kasulike reeglite kehtestamist.
Tehisintellekti rahvusvahelise järelevalve pooldajad peavad riikidevahelist koostööd vajalikuks, et takistada tehisintellekti kasutamist küberrünnakute korraldamiseks. Privaatsuse ja sõnavabaduse kaitsjad hoiatavad aga, et tsentraliseeritud kontroll laiendab veelgi jälgimist ja digitaalsete isikutuvastussüsteemide kasutamist ning piirata senisest rohkem sõnavabadust.
Tähelepanu on pälvinud ka Maailma Majandusfoorumi varasemad hoiatused võimaliku ülemaailmse küberpandeemia eest ning organisatsiooni korraldatud küberrünnakute simulatsioonid. Cyber Polygoni õppustel on muu hulgas käsitletud tarneahelaid tabavaid küberrünnakuid ning ühe näitena on toodud SolarWindsi juhtum.
Gates on ühtlasi kiitnud India ulatuslikku digitaalse identiteedi süsteemi ja nimetanud seda teistele riikidele eeskujuks. Biomeetriliste andmete tsentraliseerimise vastased näevad Gatesi toetuses sellistele süsteemidele seost tehisintellekti järelevalve ja digitaalsete isikutuvastussüsteemide laienemisega. Muret süvendavad näotuvastusega tegelevate ettevõtete andmelekked, mille tagajärjel on avalikuks tulnud paljude inimeste isikuandmed.
Küberrünnakute oht pole siiski pelgalt tulevikustsenaarium. Turvaekspertide hinnangul on haiglad, elektrivõrgud ja muu elutähtis taristu jätkuvalt haavatavad nii lunavararünnakutele kui ka riikidega seotud küberoperatsioonidele. Küberkuritegevuse aastaseks kahjuks kogu maailmas on hinnatud ligikaudu 940 miljardit dollarit.
Vene sidemetega häkkereid on seostatud eelkõige rahalise kasu saamiseks korraldatud lunavararünnakutega, sealhulgas 2021. aastal USA Colonial Pipeline’i kütusetorustikku tabanud rünnakuga. Hiinat on seevastu süüdistatud ulatuslikus tööstusspionaažis. Varasemates hinnangutes on väidetud, et Hiina varastab igal aastal 200 kuni 600 miljardi dollari väärtuses ärisaladusi ja intellektuaalomandit. Hiina tegevust on seostatud ka niinimetatud piiranguteta sõjapidamise strateegiaga, mis hõlmab muu hulgas majanduslikke ja poliitilisi mõjutusoperatsioone, propagandat, tehnoloogiavargusi ning küberrünnakuid elutähtsa taristu vastu.
Tehisintellekt võib selliste rünnakute korraldamist veelgi lihtsustada. Võimalike rünnakuvahendite ja -võtetena on nimetatud pahavara sisaldavaid USB-seadmeid, klahvivajutuste jälgimist, tehisintellekti abil koostatud petukirju ning automatiseeritud häkkimiskatseid.
Briti sisejulgeolekuteenistuse MI5 peadirektor Ken McCallum on samuti hoiatanud, et tehisintellekt muudab küberründajate ja kaitsjate vastasseisu juba praegu märksa teravamaks.
Kuigi küberrünnakute oht on reaalne, on vaieldav, kas Gatesi ja teiste tehnoloogiatööstuse mõjukate esindajate hoiatused õigustavad ulatusliku rahvusvahelise kontrollisüsteemi loomist. Samuti tekib küsimus, kas sellised üleskutsed võivad hoopis aidata koondada senisest rohkem võimu üksikute organisatsioonide kätte.
