Sean Miller | Alexjoneslive.com
Billi ja Melinda Gatesi Fond ning USA tervise ja sotsiaalteenuste ministeerium (HHS) rahastasid ühiselt teadusprojekti, milles osalesid üks Ameerika Ühendriikide ülikool ja Hiinas asuv Wuhani Viroloogiainstituut. Projekti eesmärk oli välja töötada DNA muutmiseks mõeldud viirus.
Ametliku nimega Wuhani Viroloogiainstituut kuulub Hiina Teaduste Akadeemia koosseisu. Instituut sattus ülemaailmse tähelepanu alla pärast seda, kui seda hakati seostama Covidiga, mida peetakse gain of function meetodil loodud biorelvaks.
„Uuringut rahastati mitme USA riikliku terviseinstituudi (NIH) toetusega, mis eraldati tervise ja sotsiaalteenuste ministeeriumi (HHS) kaudu. Rahastajate hulgas olid ka Billi ja Melinda Gatesi Fond ning biotehnoloogiaettevõte Ensoma Bio,“ kirjutas teadlane Jon Fleetwood reedel. „Autorite seas on teadlasi Washingtoni Ülikoolist, Fred Hutchinsoni Vähiuuringute Keskusest ning Hiina Teaduste Akadeemia Wuhani Viroloogiainstituudi viroloogia ja bioturvalisuse riiklikust laborist.“
Fleetwoodi sõnul töötas rahvusvaheline teadlaste meeskond välja adenoviiruse, mille eesmärk oli viia DNA muutmise tehnoloogia inimese vereloomet tagavatesse tüvirakkudesse.
Teadlaste sõnul oli nende eesmärk muuta inimese organism HIVi suhtes immuunseks.
„Uuringu ametlik eesmärk oli muuta inimese tüvirakke geneetiliselt nii, et need oleksid HIV nakkuse suhtes vastupidavamad,“ ütles Fleetwood. „Samas tõstatavad need katsed laiema küsimuse, kui riskantne on rahastada viirussüsteemide arendamist, mille eesmärk on inimese organismi püsiv geneetiline muutmine.“
mRNA põhised Covidi geeniteraapia süstid on näidanud võimet muuta vaktsiini saanud inimeste DNA-d, mis muudab Wuhani Viroloogiainstituudi osalemise selles projektis veelgi tähelepanuväärsemaks.
Lisaks oli DNA muutmiseks loodud viiruse uurimistöö eesmärk luua immuunsus HIV nakkuse vastu. Covidi viirus näib ühendavat endas külmetushaigusi põhjustava koroonaviiruse ja HIVile omase ülekandemehhanismi.
Aastatel 2009 kuni 2013 läbi viidud meditsiinilises katses testiti USA riikliku allergia ja nakkushaiguste instituudiga (NIAID) seotud kliinilise uuringu käigus HIVi vastu suunatud DNA muutmiseks mõeldud mRNA süsti. Neil aastatel juhtis NIAIDi Anthony Fauci, kellel on tihedad seosed nii HIVi kui ka Covidi uuringutega.
Fleetwoodi sõnul jätkuvad HIVi vastase immuunsuse saavutamisele suunatud uuringud tänaseni.
„Uuringu kohaselt töötasid teadlased välja modifitseeritud abistajast sõltuvad adenoviirusvektorid (HDAd), mis on loodud kandma CRISPR tehnoloogial põhinevat DNA muutmise süsteemi inimese CCR5 geeni muutmiseks. Erinevalt tavapärasest meetodist, kus rakke muudetakse geneetiliselt väljaspool organismi ja siirdatakse seejärel patsiendile tagasi, oli adenoviirus mõeldud viima DNA muutmise mehhanismi otse elusorganismi vereloomet tagavatesse tüvirakkudesse.“
„Vereloomet tagavad tüvirakud toodavad kogu inimese elu jooksul pidevalt uusi vere ja immuunrakke. Muutes nende tüvirakkude DNA-d, loodeti kujundada püsiv immuunrakkude populatsioon, millel puudub toimiv CCR5 retseptor, mida HIV tavaliselt rakkudesse sisenemiseks kasutab.“
DNA muutmiseks loodud viiruse uurimistöö eesmärk on võimaldada geneetiliste muudatuste tegemist otse inimese organismis, vähendades vajadust keerukate ja invasiivsete meditsiiniliste protseduuride järele.
„Uuringus kirjeldatakse seda tööd osana laiemast eesmärgist viia inimese geenide muutmine väljapoole organismi tehtavatelt protseduuridelt üle otse organismis toimuvatele protseduuridele, kasutades selleks viirustel põhinevaid ülekandesüsteeme,“ ütles Fleetwood.
Fleetwood hoiatas, et selline uurimistöö võib viia inimese organismi püsiva geneetilise muutmiseni.
„Ameerika maksumaksjate raha ja Billi ning Melinda Gatesi Fondi toetus aitasid rahastada USA ja Wuhani teadlaste koostööprojekti, mille käigus töötati välja viirus, mis kannab inimese DNA muutmise tehnoloogiat elusrakkudesse,“ ütles Fleetwood. „See uuring näitab, et valitsus investeerib jätkuvalt viirustel põhinevate ülekandesüsteemide arendamisse, mille eesmärk on teha inimese organismis püsivaid geneetilisi muudatusi.“
Uuringu kokkuvõttes kirjeldatakse DNA muutmiseks loodud viirust tehnilisemalt järgmiselt:
Tutvustame HIVi geeniteraapia strateegiat, mis põhineb vereloomet tagavate tüvirakkude täppisgeeni muutmisel otse organismis. Selleks töötasime välja rea abistajast sõltuvaid adenoviirusvektoreid (HDAd), mis on loodud kandma inimese CCR5 geeni muutmiseks mõeldud CRISPR tehnoloogial põhinevaid alusemuutmise süsteeme.
HIVile vastuvõtlikus rakuliinis võimaldas HDAd BE vektor sihtgeeni peaaegu täielikult muuta, lülitas välja CCR5 geeni ning takistas HIVi nakatamisvõimet. Samuti saavutati doonoritelt ja nabaväädiverest saadud inimese CD34+ tüvirakkudes pärast töötlemist HDAd BE vektoriga ja rakkude valikut tõhus täppisgeeni muutmine.
Pärast T rakkude kasvatamist laboritingimustes ja nende nakatamist HIViga selgus, et täpselt muudetud CCR5 geeniga rakkudes oli viiruse hulk märkimisväärselt väiksem. Inimese immuunsüsteemiga hiiremudelis saavutati pärast HDAd BE vektoriga töötlemist ligikaudu 50 protsendi ulatuses CCR5 geeni muutmine luuüdi rakkudes. Selle tulemusena oli HIVi sisaldus vereplasmas pärast nakatamist ligikaudu kaksteist korda väiksem kui kontrollrühma loomadel.
Uuringus ei täheldatud olulisi soovimatuid muutusi teistes geenides ega raviga seotud tõsiseid kõrvaltoimeid. Teadlaste hinnangul võib vereloomet tagavate tüvirakkude täppisgeneetiline muutmine otse organismis kujuneda tõhusaks, pikaajalise toimega ja kulutõhusaks viisiks HIV nakkuse kontrolli alla saamiseks.
