Möödunud aasta lõpus võttis Austraalia vastu seaduse, mis keelab alla 16 aastastel noortel sotsiaalmeediaplatvorme kasutada. Nüüd, ligi seitse kuud hiljem, tunnistab Austraalia valitsus sisuliselt seda, mida kriitikud algusest peale ennustasid. Keeld ei ole soovitud tulemusi toonud ning selle asemel, et senist lähenemist ümber hinnata, soovitakse ebaõnnestunud strateegiat veelgi karmimalt jõustada.
Peaminister Anthony Albanese teatas 28. juunil, et seadust eiravaid tehnoloogiaettevõtteid võib edaspidi oodata senisest märksa suurem trahv. Maksimaalne karistus kerkiks umbes 50 miljonilt Austraalia dollarilt 99 miljoni dollarini, mis on ligikaudu 60 miljonit eurot. Samuti laiendab valitsus eSafety voliniku Julie Inman Granti õigusi infot koguda, andes talle võimaluse nõuda tõendeid ka kolmandatelt osapooltelt, sealhulgas vanusekontrolli teenusepakkujatelt ja rakenduste poodidelt.
„On ilmne, et suured tehnoloogiaettevõtted ei tee seaduse täitmiseks piisavalt. Liiga paljud lapsed kasutavad endiselt sotsiaalmeediat,“ ütles Albanese ühisavalduses, mille ta tegi koos kommunikatsiooniministri Anika Wellsiga.
Kuid tõendid viitavad sellele, et probleem ei seisne pelgalt ettevõtete väheses pingutamises. Pigem võib põhjus peituda selles, et niisugust keeldu ei olegi võimalik tõhusalt jõustada.
Ajakirjas British Medical Journal avaldatud uuringus, milles osales 436 Austraalia noort, ei leitud tõendeid selle kohta, et sotsiaalmeediakeeld oleks noorte platvormikasutust märkimisväärselt vähendanud. 12 kuni 13 aastaste seas püsis igapäevane sotsiaalmeedia kasutamine muutumatuna ning 14 kuni 15 aastaste puhul täheldasid teadlased vaid vähest langust.
Uuringu autorid jõudsid järeldusele, et „sotsiaalmeedia kasutamine on noorukite seas laialt levinud ja harjumuspärane ning täidab olulisi sotsiaalseid funktsioone, sealhulgas toetab eakaaslastega suhtlemist, identiteedi kujunemist ja sotsiaalsete sidemete hoidmist.“
Valitsuse sõnul on pärast keelu jõustumist eemaldatud, suletud või piiratud enam kui viis miljonit alla 16 aastaste kasutajakontot. Samas selgus valitsuse enda koostatud järelevalveraportist, et ligikaudu seitse lapsevanemat kümnest, kelle lapsel oli juba enne keelu kehtestamist sotsiaalmeediakonto, kinnitasid, et nende laps kasutab seda endiselt. Sama British Medical Journali uuring leidis, et üle 85 protsendi alla 16 aastastest Austraalia noortest kasutab jätkuvalt sotsiaalmeediarakendusi.
Üks peamisi probleeme on see, kui lihtne on vanusekontrollist mööda pääseda. British Medical Journali uuringus kirjeldatud juhtumite põhjal piirdus ligikaudu kaks kolmandikku platvormidest sellega, et kasutajal paluti lihtsalt oma vanus ise sisestada. Mõned platvormid nõudsid küll isikut tõendavat dokumenti või kasutasid näotuvastustehnoloogiat, kuid ka neist piirangutest on osa noori suutnud mööda hiilida. Näiteks tegid nad korduvalt uusi näoskaneeringuid, kuni süsteem hindas nad ekslikult vähemalt 16 aastaseks.
Ka eSafety volinik Julie Inman Grant tunnistas, et seaduse jõustamine on keeruline. „Kahjuks ei ole meil nuppu, mille vajutamisega saaks lihtsalt trahve määrata. Süsteemne seaduse rikkumine tuleb kohtus tõendada tugevate tõendite ja keerukate õigusmenetluste abil,“ ütles ta mais Austraalia senati eelarvekuulamisel.
Intervjuus ajalehele The Sydney Morning Herald võrdles Grant seda ülesannet katsega „ehitada ookeanile tara“. Tema sõnul töötati seadus välja väga kiiresti ning regulaatoril ei olnud selle tõhusaks jõustamiseks piisavalt vahendeid ega volitusi.
Valitsus on alustanud uurimist viie platvormi, Facebooki, Instagrami, Snapchati, TikToki ja YouTube’i suhtes, et teha kindlaks, kas need on seadust rikkunud. Seni ei ole aga ühegi ettevõtte suhtes algatatud ametlikke menetlusi.
Kommunikatsiooniminister Anika Wells süüdistas tehnoloogiaettevõtteid selles, et need kasutavad suurtele tehnoloogiafirmadele omaseid võtteid ning teevad vaid miinimumi, et seaduse nõuetele formaalselt vastata.
Seaduse järgi lasub keelu jõustamise kohustus tehnoloogiaettevõtetel, mitte lapsevanematel ega lastel. Arutelu on jõudnud ka kohtusse. Sotsiaalmeediaplatvorm Reddit on Austraalia valitsuse kohtusse kaevanud, väites, et seadus rikub laste õigust poliitilisele eneseväljendusele.
Austraalia kogemus on hoiatav näide sellest, milleni võivad viia riigi ülemäärane sekkumine ja keelupoliitika. Kuigi seaduse eesmärk oli kaitsta noori, ei ole see seni märkimisväärselt vähendanud teismeliste sotsiaalmeedia kasutamist. Samal ajal on laiendatud riigi järelevalvevolitusi ning seatud ohtu ka sõnavabadus.
Küsimus ei seisne selles, et sotsiaalmeedia ei kujutaks noortele mingeid ohte. Vastupidi, need ohud on reaalsed. Küll aga näitab Austraalia kogemus, et riigi kehtestatud tsentraalsed piirangud ei kipu saavutama eesmärke, mille nimel need kehtestatakse ning toovad sageli kaasa uusi probleeme. Nagu tunnistas ka eSafety volinik Julie Inman Grant, ei ole võimalik seadustega kaotada käitumismustreid, mis on ühiskonnas sügavalt juurdunud, ükskõik kui suureks trahvisummad ka ei kasvaks.
Püsivamad lahendused keerulistele ühiskondlikele probleemidele sünnivad harva valitsuse käskude ja keeldude tulemusena. Pigem lähtuvad need peredest, kogukondadest ja inimeste isiklikust vastutusest ning ausatest ja avatud aruteludest selle üle, milliseid tegelikke ohte sotsiaalmeedia noortele kujutab.
Samal teemal rääkisime pikemalt ka viimases Panoptikumi saates.
