Ken Macon | Reclaim The Net
Valitsused üle maailma arendavad järjekindlalt oma digitaalse identiteedi programme, esitledes neid abinõudena, mis muudavad igapäevaelu mugavamaks, turvalisemaks ja kaasaegsemaks.
Austraalia on nüüd astunud selles suunas järgmise sammu. Üürisektoris katsetatakse uut digitaalse ID süsteemi ning samal ajal valmistutakse aasta lõpuks kehtestama üleriigilist veebipõhist vanusekinnitust.
Mõlemad süsteemid toetuvad isikusamasuse kontrollile ja võivad aja jooksul omavahel põimuda.
Uue föderaalse pilootprojekti raames saavad üürnikud kinnitada oma isikusamasuse ja finantsandmed veebis, ilma et nad peaksid iga kord esitama kinnisvaramaakleritele uuesti füüsilisi dokumente, nagu pass, juhiluba või pangaväljavõtted.
Rahandusminister Katy Gallagher ja siseminister Clare O’Neil teatasid, et pilootprojekti eesmärk on katsetada, kas digitaalne ID suudab lihtsustada üüriprotsessi ning samal ajal vähendada privaatsus- ja turvariske, mis kaasnevad isiklike dokumentide pideva jagamisega.
Projekti veavad Rahandusministeerium ja Riigikassa, ühendades valitsuse digitaalse ID süsteemi Consumer Data Right (CDR) raamistikuga.
Katsetuse viib läbi üks Austraalia suurimaid kinnisvarahaldustarkvara pakkujaid PropertyMe ja seda koostöös ConnectID-ga, mille on välja töötanud Australian Payments Plus, ning makse- ja andmeteenuseid pakkuva ettevõttega Cuscal. Esindajate sõnul püütakse ühiselt leida, kas digitaalne isikutuvastus saab muuta üürimise lihtsamaks ning samas pakkuda tugevamat isikuandmete kaitset.
„Praegu palutakse üürnikel üles laadida kõike alates juhilubadest ja passidest kuni pangaväljavõtete ja palgalehtedeni – sageli mitmele erinevale platvormile,“ selgitas PropertyMe tootejuht Scott Shepherd.
„Meil on olemas lahendused, mis võimaldavad seda lähenemist ümber mõtestada. Üürnik peaks saama tõestada oma isikusamasust ja maksevõimet, ilma et tal oleks vaja jagada üleliigseid isikuandmeid,” lisas ta.
REA Groupi vanemmajandusteadlane Eleanor Creagh kiitis pilootprojekti võimalikku kasu, öeldes: „See on mõistlik reform, mis võib aidata vähendada üürnikele lasuvat bürokraatiat ning samal ajal tugevdada andmeturvet ja läbipaistvust üüriprotsessis.”
Kuna aasta lõpuks jõustuvad uued vanusekinnituse nõuded, mis eeldavad teatud veebiteenustele juurdepääsuks isikusamasuse tõendamist, nähakse üha suuremat ohtu, et Austraalia digitaristu võib samm-sammult sulanduda üheks ulatuslikuks identiteediraamistikuks.
Selline süsteem võimaldaks nii avalikel kui eraettevõtetel kasutajaid autentida mitmes valdkonnas korraga, tuues esile küsimuse, kui palju kontrolli jääb inimese enda kätte ja kes täpselt tema andmetele ligi pääseb.
Mida rohkem selliseid süsteeme omavahel ühendatakse, seda suurem on oht liigsele tsentraliseerimisele, järelevalvele ja isikuandmete väärkasutusele.
Sarnased arengud on käimas ka Euroopa Liidus, Ühendkuningriigis, Kanadas ja Singapuris, kus valitsused edendavad digitaalset identiteeti kui vahendit kodanike veebipõhiseks tuvastamiseks.
Euroopa Liidus arendatakse välja ühist digitaalse identiteedi rahakotti ehk Digikukrut (EUDI Wallet), mille eesmärk on võimaldada kõigil ELi kodanikel tõendada oma isikut ja jagada vajalikke isikuandmeid piiriüleselt.
Eestis on digitaalne isikusamasus juba laialdaselt kasutusel. ID-kaart, Mobiil-ID ja Smart-ID võimaldavad inimestel end veebis autentida ja dokumente digitaalselt allkirjastada.
Eestis on kasutusel ka Eesti.ee mobiilirakendus, mis võimaldab esitada oma isikut tõendavaid dokumente ja kinnitada isikusamasust nutitelefoni kaudu.
Eesti on olnud digitaalse identiteedi lahenduste katseplats juba aastaid ning digitaalsed isikutuvastuslahendused on muutunud juba igapäevaseks normiks. Kõik need süsteemid sulanduvad tasapisi üheks tervikuks ning selle ulatust ja mõju inimese vabadustele märgatakse ilmselt alles siis, kui see on juba toimiv standard.
