Ken Macon | Reclaim The Net
Austraalia Victoria osariigi valitsus rajab identiteeditaristut, mis algab inimese sünnihetkest. Sel kuul käivitati digitaalse sünnitunnistuse pilootprojekt, mille käigus muudetakse seni paberil olnud dokumendid mobiilirakenduses kasutatavateks digitaalseteks tunnistusteks. Nii seotakse vastsündinud juba enne teadliku ea saabumist riikliku digitaalse identiteedisüsteemiga, mille tähendust nad isegi veel mõista ei suuda.
Pilootprojekt toimib Service Victoria mobiilirakenduse kaudu, kus lapsevanemad saavad talletada oma lapse sünnitunnistuse digitaalse tõendina, mida kasutatakse näiteks lasteaeda registreerimisel.
Süsteemi katsetavad kolm kohaliku omavalitsuse piirkonda. Service Victoria esitleb lahendust eelkõige mugavusteenusena, mis seda teatud määral ka on, kuid samal ajal rajatakse sellega alus elukestvale digitaalse identiteedi jälgimisele, mille ulatus läheb märksa kaugemale lihtsast eelkooliealiste registreerimisest.
Praegu hõlmab katseprogramm lapsi, kes on sündinud pärast 19. veebruari 2019, kellel on Victoria osariigi sünnitunnistus ning kes registreeritakse projektis osalevate omavalitsuste piirkondades. Tegemist on üsna kitsalt piiritletud sihtrühmaga, kuid rajatav taristu ise selliste piiridega ei arvesta.
Digitaalse sünnitunnistuse saamine ei piirdu pelgalt rakenduse allalaadimisega. Lapsevanematel tuleb esitada originaalne paberkandjal sünnitunnistus, täiendavad isikut tõendavad dokumendid ning omada juba eelnevalt kinnitatud digitaalset identiteeti oma Service Victoria kontol. Pärast andmete esitamist järgneb kontrolliprotsess ning selle lõppedes lisatakse digitaalne sünnitunnistus kasutaja digitaalsesse rahakotti.
Sünnitunnistustest kujunevad üha enam süsteemi osad. Victoria osariik käsitleb neid alusdokumentidena, mille eesmärk on lihtsustada isikusamasuse kontrolli ja teenustele ligipääsu, eriti olukordades, kus pered peavad eri süsteemides korduvalt oma õigusi tõendama. See on ametlik põhjendus. Tegelik roll on aga laiem, sest sellised digitaalsed tunnused loovad püsiva seose inimese juriidilise identiteedi ja kõigi kasutatavate teenuste vahel ning seda juba alates imikueast.
Üksikuna vaadates ei pruugi see tunduda kuigi märkimisväärne. Ajastus on aga oluline. Victoria käivitas pilootprojekti pärast seda, kui Austraalia parlament võttis vastu riikliku digitaalse identiteedi seaduse, sidudes osariigi tasandi digitaalsed tunnused kujunemas oleva üleriigilise akrediteerimis ja usalduskorralduse süsteemiga.
Osariigid liiguvad edasi omas tempos ajal, mil föderaalsed reeglid alles kujunevad ja mille tulemusel tekib killustunud süsteem. See võib tulevikus tähendada, et Victoria digitaalsed sünnitunnistused hakkavad toimima isikutuvastuse alusena nii riiklikes kui ka erasektori teenustes üle kogu Austraalia.
Service Victoria nimetab neid tunnuseid rahakotipõhisteks, vihjates justkui kasutaja kontrollile. Tegelikkus on siiski keerulisem. Lapsevanemad saavad otsustada, kas digitaalset versiooni kasutada või mitte, kuid neil puudub kontroll selle üle, mis saab väljastamise käigus kogutud kontrollandmetest, kui kaua neid säilitatakse või millised süsteemid neile pärast tunnuse loomist ligi pääsevad. Digitaalne rahakott hoiab küll tunnistust, kuid kogu ülejäänud info jääb riigi kätte.
Digitaalsed sünnitunnistused tõstatavad hulga küsimusi, millele Service Victoria ei ole seni avalikult vastanud. Kuidas toimub tunnistuse kehtetuks tunnistamine või uuendamine, kui andmeid tuleb muuta? Kuidas saavad teenusepakkujad kontrollida dokumendi ehtsust ilma uusi ja koormavaid kontrolliprotsesse loomata? Mis juhtub siis, kui laps saab täisealiseks ja soovib oma digitaalseid tunnuseid ise hallata? Ning kellele kuuluvad sünnist alates kogunenud identiteediandmed?
Victoria pilootprojekt neile küsimustele vastuseid ei anna. See loob tehnilise võimekuse digitaalsete sünnitunnistuste väljastamiseks, jättes juhtimis ja vastutusreeglid hilisemaks, justkui teisejärguliseks detailiks. See tekitab põhjendatud muret. Identiteedisüsteemid, mis ehitatakse valmis enne selgete reeglite kehtestamist, kipuvad ajapikku laienema algsest eesmärgist kaugemale ning koguma uusi kasutusviise ja andmevooge, mida esialgses kavandis ette ei nähtud.
Tõenäoliselt ongi see kogu ettevõtmise tegelik eesmärk. Lapsevanematelt, kes panevad oma lapsi eelkooli kirja, ei küsita, kas nad soovivad oma lapse siduda elukestva digitaalse identiteedisüsteemiga. Neile pakutakse lihtsalt mugavat rakendust, mis selle süsteemi kõrvalproduktina sammhaaval üles ehitab.
