Ethan Huff | Natural News
Harilikud inimesed on endiselt liiga aktiivsed ja liiguvad liiga paljudes kohtades ning see ei meeldi globalistidele, seega on CNN-i Ross Bennett-Cookil, kes on ühtlasi Arhitektuuri ja Linnade Kooli õppejõud Londoni Westminsteri Ülikoolis, olemas lahendus: “süsinikupassid”, mis seavad igale isikule kindla aastase reisilimiidi.
Bennett-Cooki sõnul on Wuhani koronaviiruse (COVID-19) “pandeemia” lõppemine toonud taas kaasa avaliku reisimise suurenemise, mis tema arvates tekitab liiga palju nn kasvuhoonegaase, mis “põhjustavad kliimakriisi”.
Bennett-Cook rõhutab, et turism “on osa probleemist”, sest kõik need lennukite heitgaasid “soojendavad” väidetavalt planeeti ja tekitavad niisuguseid probleeme nagu “keevad ookeanid”. Tema sõnul on ainus ilmne lahendus süsinikupassid, mis piiravad maailma tavainimeste reisimisvõimalusi.
Taylor Swiftil ja teistel kuulsustel lubatakse endiselt oma mitme eralennukiga reisida kõikjale, kuhu nad soovivad, kuid keskklassi pered peavad oma süsinikunormi täitumisel kodus püsima.
Bennett-Cooki väite kohaselt toodab keskmine ameeriklane praegu igal aastal 16-tonnise “süsiniku jalajälje”, mis on “üks kõrgemaid näitajaid maailmas”. Ühendkuningriigis on see näitaja keskmiselt 11,7 tonni süsinikku aastas, samas kui maailmas tervikuna on see keskmiselt neli tonni süsinikku aastas.
Pariisi kliimakokkuleppe kohaselt peab kliimamuutuste peatamiseks iga inimese keskmine süsinikujalajälg 2050. aastaks langema alla kahe tonni. See vastab vaid kahele Londoni ja New Yorgi vahelisele edasi-tagasi lennule aastas ja mitte rohkem.
Reisigrupp Intrepid Travel ennustab, et 2040. aastaks muutuvad süsinikupassid standardiks, kuid nende kasutuselevõtt võib toimuda veelgi varem, arvestades mõningaid juba kehtestatud seadusi ja piiranguid teatud kohtades.
Teine taktika, takistamaks harilikel inimestel liiga palju reisimast, on lennupiletite hindade tõstmine, et muuta reisimine keskmisele inimesele kättesaamatuks. Ainult rikastel lubatakse soovi korral mööda maailma ringi rännata, samal ajal kui kõik teised jäävad koju, et nad ei kahjustaks planeeti kurja süsihappegaasiga.
Belgias on juba vastu võetud seadused, mis nõuavad lisamaksu lühilendudele ning samuti lendudele, mille puhul kasutatakse vanemaid õhusõidukeid. Selliste maksude eesmärk on takistada vaestel inimestel lennata, julgustades neid selle asemel ronge kasutama.
Prantsusmaa astus sammu kaugemale, keelustades kõik lühilennud reisidel, mida saab teha rongiga kahe ja poole tunniga või vähem, ning peagi peaks sama eeskuju järgima ka Hispaania.
Saksamaa kaalub samuti erinevaid võimalusi, sest väidetavalt märkis 70 protsenti nende kodanikest YouGovi küsitluses, et kui on olemas alternatiivsed transpordiliigid, näiteks rongid või laevad, siis toetavad nad kliimapiiranguid.
Reisilennukid ei ole ainus asi, mida kliimaaktivistid tahavad inimestelt ära võtta. Peale seda kui Euroopa Transpordi- ja Keskkonnaföderatsiooni uuringus väideti, et kruiisilaevad pumpavad atmosfääri neli korda rohkem väävelgaase kui kõik Euroopa 291 miljonit autot kokku, soovitakse ka kruiisilaevad kaotada.
“Puhkajad peaksid hakkama juba valmistuma oma reisimisharjumuste muutmiseks, enne kui see muutus neile peale sunnitakse,” hoiatas Bennett-Cook.
