Michael Snyder | End Of The American Dream
Olge tähelepanelik, mida te oma sõidukit juhtides ütlete, sest teid jälgitakse. Me elame tohutus jälgimisvanglas, kus praktiliselt kõike, mida me teeme, jälgitakse, salvestatakse ja analüüsitakse. Tänapäeval peaksite lihtsalt eeldama, et mitte miski, mida te teete, ei ole enam kunagi privaatne. Veel mõnda aega tagasi piisas privaatseks vestluseks võtta koos sõbraga ette pikem autosõit. Aga need ajad on ammu möödas. Kui teil ei ole just vanemat sõidukit, siis see uuem masin luurab teie järele. Mozilla Foundationi poolt avaldatud aruandes tuuakse välja, et autod on isegi “kõige halvem tootekategooria eraelu puutumatuse osas“, mida Mozilla on kunagi vaadelnud…
Kui te mõtlete, milliste vidinate puhul on kasutajate privaatsus kõige hullemas olukorras, siis selgub, et vastus on teile ilmselt maja ette pargitud. Mozilla Foundationi kolmapäeval avaldatud raporti kohaselt on autod “ametlikult kõige kehvema privaatsuse kategooriaga tooted”, mida nad on kunagi analüüsinud. Ülemaailmne mittetulundusühing leidis, et 92 protsenti vaadeldud autotootjatest annab autojuhtidele vähe (kui üldse) kontrolli oma isikuandmete üle, kusjuures 84 protsenti jagab kasutajaandmeid kolmandate osapooltega.
Mozilla sõnul koguvad autotootjad meie kõigi kohta igasuguseid andmeid…
Autotootjatel on pikk nimekiri isiklikest andmetest, mida nad enda sõnul jälgida võivad, sealhulgas tööhõive ja ostuajalugu, haridus, interneti sirvimise ajalugu, asukohaandmed, muusika ja podcastide kuulamisharjumused, immigratsioonistaatus, usulised ja filosoofilised veendumused ning terviseandmed.
Ja isegi kui te ei soovi eelpool mainitud andmeid jagada, siis uut autot ostes, ei ole teil sõna otseses mõttes mingit valikut.
Mozilla uuris 25 erinevat sõidukimarki ja igaüks neist “ei vastanud mittetulundusühingu, isegi mitte minimaalsetele privaatsusstandarditele”…
Kõik 25 automarki, mida aruande jaoks uuriti – sealhulgas Ford, Toyota, Volkswagen, BMW ja Tesla – ei vastanud mittetulundusühingu minimaalsetele privaatsusstandarditele ja leiti, et nad koguvad klientidelt rohkem isikuandmeid kui vaja. Kogutud teave varieerub isiklikest andmetest, nagu meditsiinilised andmed, kuni selleni, kuidas juhid sõidukit kasutavad – näiteks kui kiiresti nad sõidavad, kus nad sõidavad ja isegi muusikat, mida nad kuulavad. Nii Nissan kui ka Kia on märkinud, et nad koguvad teavet ka kasutaja seksuaalelu kohta. Mozilla väidab, et isegi vaimse tervise rakendustest (millel on samuti halb maine andmete privaatsuse osas) oli 37 protsendil paremad tavad isikuandmete kogumisel ja kasutamisel.
Aruande kohaselt jagavad 84 protsenti vaadeldud automarkidest kasutajate isikuandmeid teenusepakkujate, andmevahendajate ja potentsiaalselt kahtlaste ettevõtetega, kusjuures 76 protsenti neist väidab, et neil on õigus neid isikuandmeid müüa. Viiskümmend kuus protsenti on valmis jagama kasutajate andmeid valitsuse ja/või õiguskaitseorganitega, kui seda nõutakse.
Enamik uute sõidukite ostjaid allkirjastab kiiresti kõik vormid, mis neile ette pannakse, kuid kahjuks ei saa neid suurettevõtteid nii lihtsalt usaldada.
Nad kasutavad meid ära ja see peab lõppema.
Kuid selle asemel topitakse meie sõidukitesse veelgi rohkem mitmesuguseid väga kahtlase väärtusega tehnoloogiaid.
Näiteks teatas Volkswagen äsja, et paigaldab veel sel aastal uutesse sõidukitesse ChatGPT…
Volkswagen läheb tehisintellekti trendiga kaasa ja teatas plaanist paigaldada 2024. aasta teisest kvartalist oma sõidukitesse OpenAI’s ChatGPT.
Vestlusrobot on saadaval kogu VW tootevalikus, sealhulgas Tiguanis, Passatis ja Golfis ning autotootja ID elektriautode perekonnas.
Ei aitäh! Kindlasti ei soovi ma, et tehisintellekt minuga sõidu ajal suhtleks ja minu kohta teavet koguks. Minu jaoks kõlab see, mida nad plaanivad, uskumatult jubedalt…
Volkswagen avalikustas esmaspäeval Las Vegases toimunud elektroonikamessil CES oma esimesed sõidukid, mille häälassistent kasutab ChatGPT taga olevat tehisintellekti (AI) tehnoloogiat.
Funktsioon võimaldab autojuhtidel uute Volkswageni mudelitega sõites lasta endale soovitud teksti ette lugeda, kuna masin on varustatud “IDA” häälassistendiga, mis autotootja sõnul suudab vastata üldteadmistega seotud küsimustele, omades samas ka võimet juhtida auto meelelahutussüsteemi, navigatsiooni ning kliimaseadet.
Ettevõte lubab, et tulevikus annab tehisintellekt veel rohkem teavet, vastates küsimustele, mis lähevad nendest funktsioonidest kaugemale, kuna selle võimalused laienevad pidevalt. See võib hõlmata nii sõidukispetsiifilist teavet kui ka intuitiivses keeles suhtlemist, probleemide lahendamist ja vestluste rikastamist.
Paljud tarbijad võtavad selle “uue laheda funktsiooni” rõõmuga vastu, kuid kuhu see kõik lõppkokkuvõttes viib?
Mitte väga kauges tulevikus võib tehisintellekt olla sõna otseses mõttes meie ümber iga päev ja iga hetk.
Kas ja kuidas meil üldse saab olema privaatsus, kui see päev saabub?
Olen korduvalt hoiatanud oma lugejaid tulevase “tehisintellekti sissetungi” eest, kuid see on juba kohal.
Piisavalt aega andes keeraks tehisintellekt meie ühiskonna tõesti täiesti pea peale ja praegu on ainult väga väike osa elanikkonnast selle ähvardava ohu pärast mures.
