WHO liigub edasi plaaniga võtta rahvusvahelise õiguse alusel sihikule “väärinformatsioon” ja “desinformatsioon”

Tom Parker | Reclaim The Net

Ülemaailmne mittevalitav tervishoiuasutus Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kavatseb teha muudatusi rahvusvahelistes tervishoiueeskirjades (2005), mis annaks sellele uued kaugeleulatuvad volitused “väär- ja desinformatsiooni” vastu võitlemiseks.

Rahvusvaheliste tervishoiueeskirjade (IHR) muutmise plaanid algatati eelmise aasta jaanuaris, kui Bideni administratsioon tegi salaja ettepaneku IHR-i põhjalikuks muutmiseks.

Praegu on rahvusvahelised tervishoiueeskirjad rahvusvahelise õiguse alusel juriidiliselt siduvad. Need näevad ette, et 196 riiki peavad looma suutlikkuse avastamaks võimalikke tervishoiualaseid hädaolukordi kogu maailmas, nendest teada andma ning rahvusvahelistele tervishoiualastele hädaolukordadele (PHEIC) kiiresti reageerima, kui WHO on need välja kuulutanud.

Bideni administratsiooni poolt läbi viidud muudatusettepanekute eesmärk oli suurendada WHO volitusi “potentsiaalsete” tervisealaste hädaolukordade väljakuulutamiseks ja anda WHO-le volitused uute ülemaailmsete seire- ja andmevahetusmehhanismide väljatöötamiseks.

Kuid pärast seda, kui Bideni administratsioon oma ettepanekud saatis, esitasid teised liikmesriigid IHR-ile oma muudatusettepanekud. Praeguseks on esitatud 307 muudatusettepanekut. Need muudatusettepanekud lähevad Bideni administratsiooni algsetest ideedest veelgi kaugemale ning püüavad WHO-lenda täiendavaid volitusi nn väär- ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks.

Hiljutisel WHO kohtumisel, mis algas 20. veebruaril ja lõppes 24. veebruaril, lõpetas WHO esindajatest koosnev töörühm IHR-i muudatusettepanekute lugemise, leppis kokku põhjalikumate läbirääkimiste järgmised sammud ja leppis kokku järgmise kohtumise osas, mis algab 17. aprillil ja lõpeb 20. aprillil. Avaldati ka esialgne ajakava, mille kohaselt valmivad muudatused 2024. aasta maiks.

Kuidas need kavandatavad IHR-i muudatusettepanekud WHO volitusi laiendavad

1. Uued sätted, mida kohaldatakse “potentsiaalsete” tervisealaste hädaolukordade ja terviseriskide suhtes.

Olemasolevad IHR-d võimaldavad WHO peadirektoril kuulutada välja rahvusvahelise tähtsusega tervishoiualase hädaolukorra (PHEIC), mis on praegu määratletud järgmiselt (link): “Erakorraline sündmus, mille puhul on kindlaks tehtud, et see kujutab endast ohtu teistele riikidele haiguse rahvusvahelise leviku kaudu ja mis võib nõuda kooskõlastatud rahvusvahelist reaktsiooni.”

Samuti on piiratud nende rakendusala. Täpsemalt on praeguse IHR-i eesmärk ja rakendusala “ennetada, kaitsta, kontrollida ja pakkuda tervishoiualaseid vastumeetmeid haiguste rahvusvahelisele levikule viisil, mis on vastavuses ja piiratud rahva tervisele tekkivate ohtudega.”

Kõnealused muudatusettepanekud laiendavad aga IHR-i kohaldamisala, lisades mitmesse põhiosasse sõna “potentsiaalne”. Muudatustega antakse WHO peadirektorile volitused kuulutada välja “potentsiaalne või tegelik” PHEIC ja laiendada IHR-i rakendusala nii, et see hõlmaks “kõiki riske, mis võivad rahva tervist mõjutada.”

2. Uued tervishoiualaste hädaolukordade väljakuulutamise volitused

Praegu võib tervishoiualaseid hädaolukordi välja kuulutada ainult WHO peadirektor ja need peavad vastama PHEIC kriteeriumidele. Kavandatavad muudatused võimaldavad WHO-l välja kuulutada uut tüüpi hädaolukordi, anda WHO piirkondlikele direktoritele volitused teatavat tüüpi hädaolukordade väljakuulutamiseks ja lubada WHO-l anda välja uut tüüpi tervisealaseid hoiatusi.

Konkreetsemalt antakse kavandatud muudatustega peadirektorile uued volitused kehtestada mis tahes riigile “vahepealne rahvatervisealane hoiatus” seoses sündmustega, mis ei vasta PHEIC-i kriteeriumidele, lubades piirkondlikel direktoritel kuulutada välja “piirkondliku tähtsusega tervishoiualane hädaolukord” (PHERC) ja lubades piirkondlikel juhtidel kehtestada “vahepealne tervisealane hoiatus”.

3. Uus säte, millega tunnustatakse WHO-d kui PHEIC-i aegset “koordineerivat asutust”.

Kõnealused muudatusettepanekud ei anna WHO-le mitte ainult tervisealaste hädaolukordade väljakuulutamiseks uusi volitusi, vaid tunnustavad WHO-d ka PHEIC-i aegse “rahvusvahelise tervishoiualase reageerimise juhtimis- ja koordineerimisasutusena”.

Selle sätte osana nõustuvad kõik WHO liikmesriigid “järgima oma rahvusvahelises rahvatervisealases reageeringus WHO soovitusi”.

WHO plaanid väär- ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks IHRi raames

WHO-l on juba praegu arvestatav mõju veebisisu tsenseerimisel, mida see käsitleb väär- või desinformatsioonina. WHO-l on partnerlussuhted YouTube’i, Facebooki ja Vikipeediaga. Ainuüksi YouTube on tsenseerinud enam kui 800 000 videot vastavalt poliitikale, mis keelab WHO vastase tegevuse.

Kuid nende muudatusettepanekute ja nendega kaasnevate suuremate volituste abil kavatseb WHO oma mõju selles valdkonnas veelgi laiendada.

Kavandatavad muudatused suunavad WHO-d tugevdama oma suutlikkust “väär- ja desinformatsiooni vastu võitlemisel” ning suurendama liikmesriikide võimekust, et saavutada “kommunikatsioonikanalite võimendav mõju, et riskidest teada anda, võideldes väär- ja desinformatsiooni vastu”.

Lisaks volitavad muudatusettepanekud WHO-d tugevdama oma suutlikkust “koordineerida koostööd” ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni) agentuuride, akadeemiliste ringkondade, valitsusväliste osalejate ja ühiskonna esindajatega”.”

See ettepanek anda valimata ülemaailmsele tervishoiuametile uued volitused väär- ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks on järg sellele, et pandeemia ajal süüdistati paljusid inimesi väärinformatsiooni levitamises ja neid tsenseeriti, kui nad tegid tõeseid avaldusi, näiteks väites, et vaktsineeritud inimesed võivad Covidit levitada (väide, mille tõesust ametivõimud nüüd tunnistavad).

Hoolimata sellest, et ametivõimud tunnistavad nüüd, et vaktsineeritud inimesed Covidit edasi võivad levitada, on WHO nimetanud “vaktsiinides kõhklemist ja väärinfo levikut” takistusteks, millega tuleb tegeleda, olles isegi väitnud, et “vaktsiinivastane aktivism” on surmavam kui “globaalne terrorism”.

Aruandes, mille WHO avaldas koos kavandatud IHR-i muudatusettepanekutega, väljendas see jätkuvalt oma põlgust sellise sisu suhtes, mida peetakse väär- või desinformatsiooniks. Valimata ülemaailmne terviseagentuur väitis, et valeinformatsioon ja desinformatsioon “takistasid sisulist rahvatervisealast tegevust” Covidi ajal ja kurdeti, et see võib “õõnestada avalikkuse usaldust tervishoiuasutuste vastu ning takistada avalikkuse usaldust valitsuse või WHO juhiste suhtes ja nende järgimist”.

Samuti kutsus WHO aruandes üles “leidma tasakaalu ühelt poolt täpsema teadusliku teabe tagamise ning teiselt poolt sõna- ja ajakirjandusvabaduse vahel”.

Kuigi WHO on olnud väga häälekas väär- ja desinformatsiooni väidetava kahjulikkuse kohta olles samal ajal lähemale jõudnud uute volituste saamisele selle sisu piiramiseks, avaldas WHO ise ühe kõige kurikuulsama eksitava sisuga materjali pandeemia varajases etapis, kui kordas Hiina väiteid, et puuduvad “selged tõendid koroonaviiruse ülekandumise kohta inimeselt inimesele”.

Mõned poliitikud on olnud IHR-i kavandatavate muudatuste vastu, kuid see vastuseis ei ole WHO-d takistanud oma esialgse ajakavaga edasi liikumist, mille kohaselt tuleb muudatused lõpule viia 2024. aasta maiks.

WHO-l on oma põhikirja artikli 21 alusel volitused nende kavandatavate muudatuste vastuvõtmiseks. Pärast muudatusettepanekute lõplikku vormistamist jõustuvad need kõikide liikmesriikide jaoks “pärast seda, kui Maailma Tervishoiuassamblee (WHA), WHO otsustusorgan, on nende vastuvõtmisest nõuetekohaselt teada andnud”, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid need kindlaksmääratud aja jooksul tagasi lükkavad. Kõnealuste IHR-i muudatusettepanekute puhul on see kindlaksmääratud ajavahemik kuus kuud.

WHO põhikiri ei täpsusta, kui palju hääli on vaja määruste muudatuste vastuvõtmiseks. Välis- ja julgeolekupoliitika alaseid poliitilisi otsustajaid nõustava uurimisinstituudi SWP Berlin andmetel on WHO määruste puhul nõutav madalam hääletuskünnis kui konventsioonide puhul (mille puhul on vaja kahekolmandikulist häälteenamust).

Erinevalt tavapärasest õigusloomeprotsessist demokraatlikes riikides, kus valitud ametnikud hääletavad oma kodanike suhtes kohaldatavate seaduste üle, hääletavad siinjuhul riigi saatuse üle teiste riikide esindajad. Paljud neid hääli andvad esindajad on valimata diplomaadid, keda ei saa välja hääletada ja kes sageli säilitavad oma positsiooni ka siis, kui valitsev partei vahetub.

Kõnealused IHR-i muudatusettepanekud on vaid üks käimasolevatest muudatustest, mis võivad WHO-le veebisisu üle suurema mõjuvõimu anda. WHO peab parajasti läbirääkimisi oma rahvusvahelise pandeemiateemalise lepingu väär- ja desinformatsioonile suunatud nulltekstide üle. Nagu ka IHR-i puhul, kavatseb WHO rahvusvahelise pandeemiateemalise lepingu lõplikult vormistada 2024. aasta maiks.

See, et WHO tsensuuri kehtestamise volitused laienevad, on vaid üks tagajärg, mis kaasneb IHR-i kavandatavate muudatuste ja rahvusvahelise pandeemiateemalise lepingu lõpuleviimisega. Mõlemad meetmed nõuavad ka suuremaid järelevalvevolitusi, kusjuures IHR-i muudatusettepanekutes sätestatakse rahvusvaheliste vaktsiinipasside tegevuskava.