Hollandi välisministeerium kinnitas kolmapäeval, et nad uurivad teateid, mille kohaselt on Hiina valitsus rajanud Hollandisse kaks ebaseaduslikku politseijaoskonda.
“Ministeerium uurib, mis keskustes toimub ja kui meil on selle kohta rohkem infot, siis saame määrata nende suhtes sobiva tegevuse,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Maxime Hovenkamp.
“Tõsiasi on see, et Hiina valitsus ei ole meid diplomaatiliste kanalite kaudu nende keskuste rajamisest kunagi teavitanud, mis muudab need algusest peale ebaseaduslikuks,” ütles Hovenkamp.
Hollandi ringhäälinguorganisatsiooni RTL Nieuwsi ja uuriva ajakirjanduse platvormi Follow the Money teisipäeval avaldatud aruande kohaselt kasutati keskuseid “Hollandis elavate Hiina teisitimõtlejate survestamiseks.”
Hollandis varjupaiga saanud Hiina dissident ütles RTL Nieuws’ile ja Follow the Money’le, et ta on kutsutud Hiina politsei poolt Hollandi suuruselt teise linna Rotterdami. Hiina kodanik teatas ka, et on saanud tundmatutelt numbritelt ähvardava sisuga telefonikõnesid ja tekstisõnumeid, ning et tema nime alt on tehtud pommiähvardusi.
Raporti kohaselt avas Rotterdamis asuva politseikeskuse Hiina Zhejiangi provintsi Lishui prefektuuri politsei, mis asub Shanghaist lõunas ja Amsterdami keskus on seotud Fuzhou linna politseijaoskonnaga, mis asub Fujiani provintsis Hiina mandriosas Taiwani väina ääres.
Need kaks idapoolset rannikupiirkonda on peamised hiinlaste Euroopasse emigreerumise paika.
RTL Nieuws ja Follow the Money ütlesid, et nad said Amsterdamis asuvast Hiina saatkonnast kirja, milles väideti, et nemad ei ole selliste politseikeskuste olemasolust teadlikud.
Nagu me hiljuti kirjutasime, teatas septembris Hispaanias tegutsev sõltumatu inimõiguste organisatsioon Safeguard Defenders oma aruandes , et Peking on välisriikidesse paigutanud “kümneid politseikeskuseid, mis asuvad viiel kontinendil,” sealhulgas 12 Euroopa Liidu riigis. Raportis väidetakse, et üks neist keskustest asub Saksamaal Frankfurdis. Raporti kohaselt hoitakse selle tegevuse raames kõrvale “ametlikust koostööst” ja “rikutakse sellega rahvusvahelist õigust.”
Aruandes väideti, et Peking on alates 2018. aastast tegelenud välisriikides asuvate hiinlastega, keda kahtlustatakse kelmuses ja telekommunikatsioonipettuste toime panemises. Safeguard Defendersi andmetel kinnitas riigikaitse aseminister Du Hangwei, et ajavahemikul 2021 aprill kuni 2022 juuli “veensid” Hiina ametivõimud 230 000 kodanikku, et nad naaseksid kodumaale ja nende kriminaalmenetlus saaks jätkuda.
Aruande kohaselt kasutasid ametivõimud kahtlusaluste “veenmiseks” selliseid meetodeid nagu „sihtmärgi perekonna ülesotsimine Hiinas, et survestada neid hirmutamise, ahistamise, kinnipidamise või vangistamise abil.”
Alates 2021. aasta novembri lõpust on Hiina hoiatanud oma kodanikke, et nad ei reisiks seitsmesse Kagu-Aasia riiki, samuti Türki ja Araabia Ühendemiraatidesse, mida peetakse tõsiste telekommunikatsioonikuritegude allikaks.
Safeguard Defenders väidab, et Pekingi ametivõimud on kasutanud hirmutamistaktikat, et survestada nendes riikides elavaid Hiina kodanikke kodumaale tagasi pöörduma, sõltumata sellest, kas neid kahtlustatakse telekommunikatsioonipettuses või muudes kuritegudes.
