Peeter Proos | Vanglaplaneet
Perearstide Liidu liige Karmen Joller ütles neljapäevases Vikerhommiku saates, et uus koroonalaine algas juba juuli alguses või isegi juuni lõpus, sest siis hakkas Covid positiivsete patsientide kogus suurenema.
„Minu soovitus on kanda maski, eriti riskirühma inimestel. Ja kindlasti kanda nt ühistranspordis või sellises kohas, kus me oleme ninapidi koos pikka aega, ütleme rohkem kui 15 minutit. Kui pood on näiteks vähe rahvastatud ja see on selline suur avar ruum, võib-olla siis ei ole nii oluline, aga jällegi kui me seal järjekorras seisame, siis see muutub oluliseks. Eks iga inimene on tänaseks juba piisavalt tark ja ma usun, et nad panevad maski ette, kui nad ei soovi haigestuda,“ rääkis Joller.
Sellest, et viirusetõrje meetmed ei aita isegi siis, kui nende järgimist hoolega kontrollitakse, rääkis teadusnõukoja juht Irja Lutsar juba 2020. aasta lõpus ja alles hiljuti toimunud Tartu Ülikooli ja Terviseameti konverentsil “Elu COVIDiga – mida oleme õppinud ja milleks peame valmistuma”, tõdes Lutsar, et piirangud ei mõjutanud viiruse levikut.
Samuti on mitmed eelmisel aastal tehtud uuringud näidanud, et näomaskide kandmisest on rohkem kahju kui kasu.
Jolleri sõnul on Covidi haigus pilt muutunud ühelt poolt kergemaks, aga samas osaliselt raskemaks just riskirühma inimestele.
Küsimusele, mis osas Covid on riskirühma inimestele raskemaks muutunud vastas Joller: „Võib-olla me teame rohkem lihtsalt sellest haigusest. Ma isegi ei oska öelda kas ta tingimata sõltub sellest viirusest ja tüvest ja kõigest, et kui raske ta on.“
Jolleri sõnu on häiriv, et nö pikk Covid, millega on hädas ka inimesed, kes ei kuulu isegi riskirühma.
„Nüüd on välja tulnud väga mahukad uuringud, mis näitavad, et vaktsineerimine ennetab pikka Covidit ja lisaks ennetab ka raskeid tüsistusi. Väga paljud inimesed ei seosta Covidi järel põetud infarkti, insulti, mingeid trompootilisi haiguseid Covidiga. Tegelikult on need Covidit läbi põdenud inimestel väga oluliselt sagedamini ja on näidatud, et vaktsineeritud inimestel esineb neid tüsistusi vähem,“ rääkis Joller.
Siinkohal jätab perearst mainimata, et Eesti Ravimiametile on ajavahemikul 27.12.2020 kuni 17.07.2022 saadetud 376 teatist, milles kirjeldati vähemalt 1 tõsist (sealhulgas trombidest, millest on ajalises seoses vaktsineerimisega, teada antud 80 korral) võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos.
Neist 154 teatist (41%) on saatnud tervishoiutöötajad (peamiselt arstid), 222 teatist (59%) patsiendid.
Tõsiseks kõrvaltoimeks loetakse surmajuhtumid; eluohtlikud reaktsioonid ravimi manustamisel; püsivaid tervisehäireid tekitanud reaktsioonid ja kõrvaltoimed (sh invaliidsus) ning haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid ravimitele.
Tasub meenutada, et Karmen Joller on varasemalt käinud ka koolilastele Covidi vaktsiinide teemal loenguid pidamas, olles ise samal ajal Sotsiaalministeeriumi lehel kirjas COVID-19 vaktsineerimise lobistina.
Huvitavamaid kohti Jolleri ettekandest saab kuulata all olevast videost:
Ees ootava sügise kohta rääkis Joller, et uus laine on tulemas ja saab näha kui suur saab olema haiglate koormus, kuid perearstide koormus tõuseb kindlasti väga palju.
„Inimene võiks mõelda natukene iseenda ja teiste peale ka ja see süst ära teha. See ei ole ju üldse mitte midagi erilist,“ arvas Joller
„Mina ootaks, et riik saadaks kodanikule meeldetuletuse, et ’Koroonavaktsiini tähtaeg on läbi, kaalu vaktsineerimist’ ja see tuleb mulle SMSi või emailiga,“ rääkis Joller lisades, et sellist süsteemi lubati juba eelmise aasta lõpuks ja seda mitte ainult vaktsiini, vaid ka kõikide muude meditsiiniteenuste osas.
Piirangutest rääkides ütles Joller, et piirangud on valitsuse ja terviseameti otsus ja tõdes, et „Kui läheb asi väga hulluks küll siis tulevad piirangud“.
Lobistaja jollerdab jälle.