NATO ametlikest dokumentidest selgub, et sõjaline liit töötab välja uut nn kognitiivse sõja taktikat inimeste ajude kätte saamiseks, et muuta igaüks meist potentsiaalseks relvaks.
Vanglaplaneet toob teieni kaheksa osalise Ben Nortoni artikli, milles kirjeldatakse põhjalikult, et NATO ei tegele kognitiivsete relvade arendamisega mitte ainult kaitse, vaid ka ründe ja ühiskonna kahjustamise eesmärgil. Muu hulgas hoiatatakse organisatsiooni dokumentides, et ka vastane kasutab seda taktikat ja inimesed võivad enesele teadmata käituda vaenlase tahte järgi.
Eelmine osa: NATO Kanada sõjaväeametnikud arutasid kognitiivse sõjapidamise üle
5. oktoobri paneeli alustas François du Cluzel, endine Prantsuse sõjaväeohvitser, kes aitas 2013. aastal luua NATO innovatsioonikeskuse (iHub), mida ta on sellest ajast alates juhtinud oma baasist Norfolkis, Virginia osariigis.
Kuigi iHub rõhutab oma veebisaidil, et „sellel platvormil väljendatud arvamused ei kujuta endast NATO ega ühegi teise organisatsiooni seisukohti“, on organisatsiooni sponsoriks NATO arenduse väejuhatus (ACT), mida kirjeldatakse kui „ühte kahest strateegilisest komandost NATO sõjalise juhtimisstruktuuri eesotsas“.
Innovatsioonikeskuse näol on seega tegemist omamoodi NATO sisemise uurimiskeskuse või mõttekojaga. Selle teadusuuringud ei ole tingimata NATO ametlik poliitika, kuid neid toetab ja kontrollib otseselt NATO.
2020. aastal tegi NATO arenduse kõrgem ülemjuhataja (SACT) du Cluzelile kui iHubi juhile ülesandeks viia läbi kuuekuuline uuring kognitiivse sõjapidamise kohta.
Du Cluzel võttis oma uurimistöö kokku 2021. aasta oktoobris toimunud vestlusringis. Ta alustas oma sõnavõttu märkides, et kognitiivne sõjapidamine „on praegu NATO jaoks üks kuumemaid teemasid“ ja „on viimastel aastatel muutunud sõjalises terminoloogias korduvaks terminiks“.
Kuigi Du Cluzel on prantslane, rõhutas ta, et kognitiivse sõjapidamise strateegiat „töötavad praegu välja minu juhid siin Norfolkis, USAs“.
NATO innovatsioonikeskuse juht esines PowerPoint-esitlusega ja avas selle provokatiivse slaidiga, milles kirjeldati kognitiivset sõjapidamist kui „lahingut aju pärast“.
„Kognitiivne sõjapidamine on uus kontseptsioon, mis algab infosfäärist, see on omamoodi hübriidsõjapidamine,“ sõnas du Cluzel.
„Selle aluseks on ülikiire ühenduvus. Igaühel on olemas mobiiltelefon,“ jätkas ta. „See saab alguse informatsioonist, kuna info on, kui nii võib öelda, kognitiivse sõjapidamise kütus. Küll aga ulatub see kaugemale kui ainult informatsioon, mis on eraldiseisev operatsioon – infosõda on eraldi operatsioon.”
Kognitiivne sõjapidamine kattub tehnoloogiahiidudest korporatsioonide ja massilise jälgimisega, sest „see kõik on seotud suurte andmete kasutamisega,“ selgitas du Cluzel. “Me toodame andmeid kõikjal, kuhu me läheme. Iga minut, iga sekund, iga kord, kui kasutame internetti. Ja neid andmeid on äärmiselt lihtne kasutada selleks, et teid paremini tundma õppida ja neid teadmisi teie mõtlemise muutmiseks kasutada.”
Loomulikult väitis NATO teadlane, et eeldatavad agressorid on välisvaenlased, kes kasutavad kognitiivset sõjapidamist. Kuid samal ajal andis ta mõista, et ka Lääne sõjaline liit on välja arendamas oma taktikat.
Du Cluzel defineeris kognitiivset sõjapidamist kui „tehnoloogiate kasutamise kunsti eesmärgiga muuta inimsihtmärkide tunnetust“.
Ta märkis, et need tehnoloogiad hõlmavad NBICi valdkondi – nanotehnoloogiat, biotehnoloogiat, infotehnoloogiat ja kognitiivseid teadusi. Kõik koos „moodustavad need omamoodi väga ohtliku kokteili, millega on võimalik aju veelgi enam manipuleerida,“ tõdes Du Cluzel.
Du Cluzel selgitas lisaks, et uus eksootiline rünnakumeetod läheb infosõjast või psühholoogilistest operatsioonidest (ingl psyops) palju kaugemale.
„Kognitiivne sõjapidamine ei ole mitte ainult võitlus selle vastu, mida me mõtleme, vaid pigem võitlus meie mõtlemise viisi vastu, kui me suudame muuta seda, kuidas inimesed mõtlevad,“ ütles ta. „See on palju võimsam ja läheb infosõjast ja psühholoogilistest operatsioonidest palju kaugemale.“
De Cluzel jätkas: „On oluline mõista, et see on mäng meie tunnetuse ehk sellega, kuidas meie aju teavet töötleb ja selle teadmisteks muudab, mitte ainult mäng teabe või meie aju psühholoogiliste tahkudega. See pole vaid tegevus selle vastu, mida me mõtleme, vaid ka selle vastu, kuidas me mõtleme, kuidas me infot töötleme ja selle teadmisteks muudame.“
„Teisisõnu, kognitiivne sõjapidamine ei ole lihtsalt üks sõna ega infosõja teine nimetus. See on sõda meie individuaalse protsessori, meie aju vastu.”
NATO teadlane rõhutas, et „sõjanduses on see äärmiselt oluline“, sest „arendades uusi relvi ja viise, on sel potentsiaali kahjustada aju, on potentsiaali kaasata neuroteadust ja tehnoloogiat paljudesse, paljudesse erinevatesse lähenemisviisidesse, et mõjutada inimökoloogiat… sest nagu te kõik teate, et tsiviiltehnoloogiat on väga lihtne sõjaliseks tehnoloogiaks muuta”.
Rääkides sellest, kes võiksid olla kognitiivse sõjapidamise sihtmärgid, selgitas du Cluzel, et selleks on igaüks meist.
„Kognitiivne sõjapidamine on universaalne, alates üksikisikust kuni riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonideni,“ sõnas ta. „Selle tegevusvaldkond on ülemaailmne ja eesmärk on haarata inimese üle nii tsiviil- kui ka sõjalise iseloomuga kontroll.”
Ta märkis, et ka erasektor on rahaliselt huvitatud kognitiivse sõjapidamise uuringute edendamisest: „Maailma ulatuslikud investeeringud neuroteadustesse viitavad sellele, et kognitiivne valdkond on tõenäoliselt üks tuleviku lahinguvälju.”
Kognitiivse sõjapidamise areng muudab sõjalist konflikti tundmatuseni, ütles du Cluzel, lisades „kaasaegsele lahinguväljale kolmanda suure lahingumõõtme: füüsilisele ja informatsioonilisele mõõtmele lisandub nüüd ka kognitiivne mõõde.”
See „loob uue konkurentsiruumi väljaspool seda, mida nimetatakse viieks operatsioonide valdkonnaks ehk maa-, mere-, õhu-, küber- ja kosmosevaldkonnaks“. Sõjapidamine kognitiivsel areenil mobiliseerib laiemat lahinguruumi, kui seda suudavad üksnes füüsiline ja informatsiooniline mõõde.”
Lühidalt öeldes on inimesed ise selles uudses hübriidsõjapidamisviisis maa-, mere-, õhu-, küber- ja kosmosevaldkonna kõrval uus oluline valdkond.
Järgmine osa: NATO kognitiivse sõjapidamise uuring hoiatab nn varjatud viienda kolonni eest
