Kelen McBreen | Infowars
Ukraina tuumaelektrijaamade ohutusprobleemide instituudi (ISPNPP) direktor Anatolii Nosovski hoiatas, et rüüstajad varastasid väidetavalt radioaktiivseid isotoope, mida on võimalik kasutada “räpase pommi” valmistamiseks.
Kuigi Nosovskil ei ole nende väidete kohta mingeid tõendeid, ütleb ta, et kuna Venemaa on saanud kontrolli Tšernobõli seirelabori üle, “on nende materjalide [radioaktiivsete isotoopide] saatus meile teadmata”.
Daily Stari andmetel said laboratooriumi jäänud Ukraina teadlased venelastest sõduritega kokkuleppele, et tehas jääks tööle ja et Vene sõdurid ei segaks nende tööd.
Laborisse jäänud teadlased suudaksid tõenäoliselt kinnitada, kas materjalid on veel laboris või mitte, kuid ISPNPP vanemteadur Maxim Saveljev ütles, et nad ei ole nendega enam ühenduses.
Kui venelased võtsid laboratooriumi üle, filmisid nad materjalidega täidetud konteinereid. Anumates olevad ained sobivad väidetavalt “räpase pommi” valmistamiseks.
Iroonilisel kombel ütles Venemaa suursaadik Iraagis Elbrus Kutrashev eelmisel nädalal, et sissetungi juhtivaks teguriks oli hirm, et Ukraina rakendab nende riigi vastu „räpast pommi“.
“Nad kavatsesid kasutada tuumajäätmetega pommi ja rünnata Venemaad või Venemaa huve või võib-olla venelaste gruppe,” ütles ta. “See sundis meid valima oma erioperatsiooni prioriteediks Ukrainas Tšernobõli tuumajaama kontrolli alla võtmise. Me saavutasime oma eesmärgi juba alguses.”
Kutrashev mainis ka vastuolulisi USA juhitud biolaboreid, mis mängisid rolli Venemaa otsuses tungida Ukrainasse.
Sisuliselt väitis Venemaa, et Ukrainal on materjali “räpase pommi” valmistamiseks, mida saaks kasutada ennetavalt Venemaa vastu ja Tšernobõli seirelabori ülevõtmisel leiti neid materjale.
Pärast otsitud materjalide leidmist süüdistati Venemaad selles, et ta lubas rüüstajatel aineid varastada.
Kuna Venemaa ütles, et materjalid olid nende sissetungi võtmeteguriks, siis on ebatõenäoline, et nad lubaksid materjale varastada ja kasutada rünnakus, milles neid süüdistatakse.
Lääne peavoolu kinnitamata narratiiv on, et Putin lubas materjale varastada, et Venemaa vastu „vale lipu rünnak“ korraldada.
Kas need inimesed arvavad, et Venemaal ei olnud ligipääsu nendele materjalidele juba varem?
Lisaks, kes võidaks kõige rohkem sellest, kui pomm plahvataks Venemaal?
Ukraina rahvas näeks selles olukorras tõenäoliselt kogu Venemaa sõjaväe jõudu ja meedia on andnud endast kõik, et Venemaa jääks igal juhul süüdi.
Niisiis, tegelikult on asjaolud soodsad Ukrainale, et viimane saaks kasutada pommi, mille lõhkamises süüdistataks Venemaad.
Sõltumata sellest, kumb pool räägib tõtt, on tõsiasi, et „räpase pommi“ rünnak eskaleeriks praeguse Venemaa-Ukraina konflikti taset määral, mida maailm peaks püüdma iga hinna eest vältida.
NB: Vanglaplaneedi Ukraina konflikti teemalised kajastused lähtuvad ajakirjanduseetika koodeksi põhimõttest, et sõna peavad saama konflikti mõlemad pooled. Eesmärgiks on tuua välja ka see informatsioon, mida Eesti peavoolumeedia ei kajasta, et inimestel oleks võimalik materjale läbi töötades oma arvamus kujundada. Hetkel jätkub sama olukord, mis nn Covidi ajal, et meedia ja poliitikud ütlevad rahvale ette, kuidas õige mõelda on – see ei ole vaba ühiskonna tunnus. Vanglaplaneet on sõja vastu ja selle kiire lõppemise poolt, kuid konflikti pole võimalik deeskaleerida, kui inimestele söödetakse ette vaid ühe poole propagandat, mis on „õige“ ja teist poolt ei kuulata, sest nemad ainult „valetavad“. Selliselt käitudes pinged ainult suurenevad. Tuleb küsida, kellele on see kasulik, kui usume vaid ühe poole „tõde“ ja kas need „tõekuulutajad“ on kuidagiviisi tõestanud, et neile lähevad inimeste kannatused korda – või pigem vastupidi?