Simon Kent | Breitbart
Uueks teadusvaldkonnaks on sünteetiline bioloogia ehk organismide muudeks eesmärkideks ümberkujundamine. Maailma Majandusfoorumi aruande kohaselt on oodata, et näeme ja kuuleme sellest uuest valdkonnast rohkem, kuna teadlased püüavad koroonaviiruse vaktsiini uuringute abil lähtestada inimkonna tulevikku ja “biomajandust”.
Šveitsis asuva Maailma Majandusfoorumi (WEF) neljapäeval avaldatud uuringus teatatakse, et teaduslik inimkonna lähtestamine on peagi käes, sest “sünteetiline bioloogia seisab vananeva elanikkonna, kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise ristumiskohas”.
Ülevaates selgitatakse, et biomajandus hõlmab kõiki sektoreid ja süsteeme, sõltudes bioloogilistest ressurssidest (loomad, taimed, mikroorganismid ja nendest saadud biomass, sealhulgas orgaanilised jäätmed) ning nende funktsioonidest ja põhimõtetest.
Uuringus osutatakse sünteetilise bioloogia seotusele selliste majandus- ja tööstussektorite vahel nagu toit, tervishoid, kemikaalid, materjalid, energia ja teenused, mis kasutavad bioloogilisi ressursse ja protsesse – praktiliselt kõik, mis säilitab ja toetab inimtegevust.
DNA-l on samuti oma roll. WEFi aruandes väidetakse, et seda teaduslikku mitmekesisust on vaja inimkonna tuleviku jaoks ära kasutada. Raportis hoiatatakse:
„Eeldatakse, et maailmas suureneb konkurents piiratud ja ammenduvate loodusvarade pärast, arvestades kasvavat elanikkonda, suurenevat survet meie toidu- ja tervishoiusüsteemidele ning kliimamuutust ja sellega seotud keskkonnakahjustusi, mis hävitavad meie peamisi tootmissüsteeme.“
Sellele väljakutsele vastatakse teaduse muundamisega, et “toota tõhusalt suure jõudlusega ja jätkusuutlikke tooteid”.
Lihtsamalt öeldes tuleb siinkohal mängu sünteetiline bioloogia.
Sünteetilise bioloogia pooldajad ütlevad, et see lubab bioloogiat ümber programmeerida, et see oleks võimsam ning seejärel oleks võimalik massiliselt võimendatud rakke toota, et suurendada toiduainete tootmist, võidelda haiguste vastu, toota energiat, puhastada vett ja neelata atmosfäärist süsinikdioksiidi, nagu märgib New York Times.
Eesmärgiks on rakendada andmetöötlust, kasutades bioloogilist teavet, mis on kodeeritud DNA-s, nii et seda saab programmeerida – eesmärgiga kujundada organismid ümber selliseks, nagu WEF vajalikuks peab.
Aruande kohaselt on uurimistöö peamiseks ajendiks raha.
Hiljutises McKinsey aruandes prognoositakse, et selle biorevolutsiooni rakenduste otsene ülemaailmne mõju võib järgmise 10–20 aasta jooksul olla kuni 4 triljonit dollarit aastas, võimaldades toota 60 protsenti füüsilistest ressurssidest maailmamajandusse ja lahendada 45 protsenti maailma praegusest haiguskoormusest, ütleb WEF.
WEF on teadusuuringutele kaasa aitamiseks loonud ka sünteetilist bioloogiat käsitleva Maailma Tuleviku Nõukogu.