Inimkond kolib suurema osa tööstusest kosmosesse ja vaid vähesed väljavalitud jäävad meie planeedile, mis muudetakse looduskaitsealaks, kinnitas kosmoserändur Jeff Bezos.
Amazoni miljardär jagas Washingtonis iga-aastasel Ignatiuse foorumil peetud kõne ajal entusiastlikult ennustusi sellest, milline inimtsivilisatsioon tulevikus välja näeb. Muidugi lubab ta ise aidata sellist tulevikku lähemale tuua.
Bezos loodab, et hiiglaslikud pöörlevad silindri kosmosekolooniad tekitavad tehisliku gravitatsiooni, et miljonid elanikud saaksid seal tööstustoodanguga tegeleda. Maast saab aga looduskaitseala, millele juurdepääs on sarnaselt praegustele USA rahvusparkidele piiratud.
„See paik on eriline, seda ei tohi hävitada,“ ütles Bezos meie koduplaneedi kohta.
„Aja jooksul liiguvad Maalt kosmosesse miljonid inimesed. See on ka Blue Origini nägemus – miljonid inimesed töötavad kosmoses,” ütles ta oma ettevõttele viidates.
„Sajandite jooksul sünnib enamik inimesi või paljud neist kosmoses. See on nende esimene kodu. Nad sünnivad neis kolooniates, nad elavad seal ja saavad külastada Maad nii, nagu praegu külastatakse Yellowstone’i rahvusparki,“ ennustas Bezos.
Ta ütles, et kolooniates on „jõed, metsad ja elusloodus“, mis kahtlemata viis ta kõne futuroloogia valdkonnast välja, optimistliku ulme suunas.
Amazon on kurikuulsalt leidlik, kui tootlikkuse tõstmise nimel on vaja töötajaid pigistada. Seetõttu võeti USA majanduslikku ebavõrdsust lahendavate „Amazoni tehaselinnade“ samasugust roosilist kirjeldust vastu õudusega, kui üks Bloombergi kolumnist sellega septembris välja tuli.
Jeff Bezos viitas oma inspiratsiooniallikana Princetoni füüsikule Gerard O’Neillile, kes pakkus kosmoseelupaikade kontseptsiooni välja juba 1976. aastal. Bezos ütles, et tema ennustatav suund on vältimatu, kui inimkond tahab jätkusuutlikult kasvada.
„Meie Maa suudab teatud määral ülal pidada umbes kümme miljardit inimest. Peaksime kõvasti vaeva nägema, et välja mõelda, kuidas seda teha ilma planeedi seisukorda halvendamata… Päikesesüsteem aga suudab ülal pidada triljonit inimest,” väitis ta.
Foorumi võõrustaja Adi Ignatiuse küsimusele, kes Bezose arvates otsustab, kes tulevikus Maa peal elama hakkab, too otse ei vastanud. Kui arvestada varasemaid mustreid ajaloos, võib oletada, et tegemist on rikaste ja kõrge staatusega privileegiga.
Oma ettevõttest Blue Origin rääkides võrdles miljardär seda lennunduse esimeste päevade ookeanilenduritega. Ta ütles, et rikaste turistide viimine suborbitaalsetele lendudele teeb neist „Maa saadikud“, kes propageerivad meie planeedi kaitsmise nimel kosmoseuuringute edendamist. Ta ütles, et see pakub rohkem ressursse mehitatud kosmosereiside rutiinseks muutmiseks, sarnaselt sellele, kuidas vanadest biplaanidest kujunesid välja tänapäeva reisilennukid.
„Kosmosereisid ei valmista raskusi – see osa lahendati 1960. aastatel. Ka mitte korduvkasutamine – kosmoselennuk on selle teatud mõttes ära teinud. Raskem osa on reaalne operatiivne korduvkasutatavus,“ ütles ta. „See nõuab harjutamist, et seda õigesti teha.“
Kui soovid, et teadlike inimeste arv kasvaks, siis Vanglaplaneedi toetamiseks on mitmeid põnevaid võimalusi.
Sotsiaalmeedia tsensuuri vältimiseks ning et midagi olulist ei jääks märkamata, liitu palun Vanglaplaneedi uudiskirjaga!
kõik teavad, et maa on lapik, ja kosmosesse pole võimalik minna
Need, kes Maa reostamises enim süüdi on, nemad jäävad. Teised lähevad neid kosmosesse orjama, et nad ikka hoolimatult edasi saaks laiata…