Calvin Freiburger | LifeSiteNews
Geneetilise testimisega tegelev ettevõte Herasight töötas välja uue meetodi, mis võimaldab kunstliku viljastamise käigus embrüoid nende geneetilise depressiooniriski alusel välja valida. Ettevõtte sõnul suurendab tehnoloogia tõenäosust, et vanemad saavad „õnneliku lapse”.
Herasight tutvustas 2. novembril uut testi MDD-PGT, mille eesmärk on hinnata embrüo geneetilist eelsoodumust raske depressiooni tekkeks. Ettevõtte väitel suudab uus meetod ennustada depressiooniriski senistest avalikult kättesaadavatest geneetilistest mudelitest palju täpsemalt.
Herasighti teatel suudab nende mudel hinnata depressiooniriski mõjutavaid geneetilisi erinevusi ligikaudu 50 protsenti täpsemalt kui Psychiatric Genomics Consortiumi viimastel avalikel uuringuandmetel põhinev mudel. Samuti väidab ettevõte, et meetod hindab depressiooniriski sama täpselt nii ühe pere õdede-vendade kui ka üldrahvastiku liikmete puhul.
Testi väljatöötamisel ühendati mitme biopanga geneetilised andmed teiste psühhiaatriliste tunnuste kohta tehtud uuringute tulemustega. Ettevõtte teatel leiti 2328 uuritud näitajast 1494 puhul seos depressiooniriskiga. Need näitajad puudutasid vähemalt üheksa-aastaste laste meeleolu, käitumist, sõprussuhteid, tegevusi ja und.
Herasighti sotsioloog Tobias Wolfram tutvustas uut tehnoloogiat sotsiaalmeedias, märkides, et iga lapsevanem soovib endale õnnelikku last. Tema sõnul magavad väiksema geneetilise depressiooniriskiga lapsed üldjuhul paremini, tülitsevad vähem ning tunnevad naljadest rohkem rõõmu.
Wolfram väitis, et kui vanematel on võimalik valida kümne embrüo seast, võib kõige väiksema geneetilise riskiga embrüo väljavalimine vähendada tulevase lapse depressiooniriski enam kui 40 protsenti.
Uus tehnoloogia on tekitanud teravat vastuseisu organisatsioonide seas, kes kritiseerivad kunstliku viljastamise käigus embrüote väljavalimist ja hävitamist.
Laste õiguste eest seisva organisatsiooni Them Before Us asutaja Katy Faust küsis, kui paljud praegu elavad inimesed oleksid sellise valiku korral üldse sündinud. Ta kritiseeris viljakusravitööstust selle eest, et soovimatuid embrüoid võidakse kõrvale jätta üha erinevamate omaduste, sealhulgas silmavärvi, varajase kiilanemise või võimaliku tujukuse põhjal.
Organisatsiooni Them Before Us veebilehel 5. novembril avaldatud kirjutises juhtis Josh Wood tähelepanu sellele, et depressiooni on elu jooksul kogenud ka paljud ajalooliselt mõjukad inimesed. Näidetena nimetas ta USA presidenti Abraham Lincolni, kirjanikke J. K. Rowlingut ja Lev Tolstoid, astronauti Buzz Aldrinit, jutlustajat Charles Spurgeoni, sõnaraamatu koostajat Samuel Johnsonit ning luuletajat William Cowperit.
Woodi hinnangul oleks depressiooni suhtes geneetilise eelsoodumusega embrüote kõrvalejätmine võinud tähendada, et paljud neist inimestest poleks kunagi sündinud.
Uus geenitest tekitab muret ka eugeenika leviku pärast, sest kunstliku viljastamise käigus saab embrüote geneetiliste omaduste põhjal otsustada, millised neist välja valida ja millised kõrvale jätta.
Ameerika Ühendriikides on külmutatud rohkem kui miljon kunstliku viljastamise käigus loodud embrüot ning koguni 93 protsenti kõigist sellisel teel loodud embrüotest võidakse lõpuks hävitada.
2019. aastal avaldatud NBC Newsi loos tunnistas Florida viljatusraviarst Craig Sweet, et tema kliinikus on ligikaudu kolmandik külmutatud embrüotest hiljem hävitatud või hüljatud.
