Peter Spiegel, FT
E24
20. veebruar 2012
Homme kiidavad Euroopa Liidu rahandusministrid kõigi eelduste kohaselt heaks uued reeglid, mis sunnivad euroala liikmeid esitama oma iga-aastased maksu- ja kulukavad Brüsselile ülevaatamiseks, enne kui need riikide parlamentide ette lähevad.
Financial Timesi valduses olevast reeglite projektist nähtub, et Euroopa Komisjon omandab ühtlasi meelevalla läkitada abipakettide peal olevatesse euroala riikidesse seirekomandosid ning isegi paigutada riikide ministeeriumitesse ühepoolselt tehnilisi eksperte.
Reeglid võimaldaksid komisjonil rakendada Iirimaal ja Portugalis samasugust karmi järelevalvet, mis sel nädalal ilmselt Kreekas käiku läheb.
Need kaks uut meedet lisanduvad Euroopa Komisjonile juba aasta alguses omistatud volitustele dikteerida kulu- ja maksumuutusi euroala riikidele, mis on ületanud ELi võla- ja puudujäägipiirangud.
Hetkel on puudujäägiga pahuksis ja seega antud kategoorias 14 euroala liikmesriiki. «Puhaste paberitega» on vaid Luksemburg, Soome ja Eesti.
Kui varasemad uuendused olid mõeldud tõhustamaks ülemääraste puudujääkidega riikide karistamise võimalusi, siis uued reeglid peaksid tagama, et reegleid ei saakski üldse rikkuda.
Euroametnikud näevad uusi reegleid kui sammu «eelarveliidu» suunas euroala rahaliidu kõrvale.
Viimasel ajal pööratakse palju tähelepanu uuele Saksamaa algatusel sündivale valitsustevahelisele paktile, mis kehtestaks karmima eelarvedistsipliini.
Samal ajal astub paralleelseid samme aga Brüssel, omistades ELi võimudele suuremat sõnaõigust riikide eelarveotsuste vallas, mis on juba õõnestanud riikide suveräänsust ilma erilise avaliku debatita.
Diplomaadid hoiatasid, et seaduseelnõusid võidakse homme veel muuta, kui rahandusministrid neid Brüsselis arutavad. Samuti vajavat reeglid Euroopa Parlamendi peanoogutust.
Uute reeglite kava valguses peavad euroala valitsused «konsulteerima» Euroopa Komisjoni ja teiste euroala riikidega, enne kui võtavad vastu «suuremaid eelarvepoliitika reformi plaane», mis mõjutaksid kogu ühisrahablokki. Ühtlasi peaksid euroala riigid näitama eelnevalt ette kõik riigivõlakirjade oksjonite plaanid.
Euroopa Komisjonil oleks meelevald avalikustada kõik nende poolt tehtud muudatusettepanekud, suurendades oluliselt survet neid kohapeal rakendada.
Komisjon võiks isegi panna valitsustele ette eelarved täielikult ümber teha.
«Kui tegemist on eriti tõsise eelarveliste kohustuste eiramise juhtumiga… siis esitab komisjon oma hinnagus palve eelarvekava üle vaadata,» seisab eelnõus.
Projektist on kustutatud komisjoni mullune ettepanek, et Brüsselil oleks õigus sundida liikmesriikidele peale abipakette. Küll aga lubaks dokument komisjonil ühepoolselt otsustada, millal üks või teine euroala riik «tõhustatud järelevalve» alla võetakse.
Kuigi selline seire oleks kohustuslik vaid abipaketi peal olevatele riikidele, võiks järelevalvet teostavaid töörühmasid läkitada ka teistesse riikidesse, kui need leitakse olevat «tõsistes raskustes».
«Majandusliku ja eelarvelise järelevalve intensiivsus peaks olema samaulatuslik finantsraskustega, mida riik kogeb, arvestades riigile osutatava finantsabi olemust,» seisab eelnõu projektis.
Copyright The Financial Times Limited 2012
