Postimees
Wikileaksi tabas uue paljastuse eel küberrünnak
Taas USA võimudega seotud salajast informatsiooni avaldada lubanud organisatsiooni Wikileaks veebilehte tabas suuremõõtmeline küberrünnak.
Wikileaks teatas rünnakust Twitteri vahendusel, kirjutab BBC News.
Samuti kinnitas organisatsioon, et info jõuab avalikkuseni ka siis, kui Wikileaksi internetikülg kasutajatele kättesaamatuks jääb. Sel juhul avaldatakse USA välimisministeeriumi saladokumendid maailma ajalehtedes.
Info puudutab USA suhteid mitmete riikide, muuhulgas näiteks Venemaa ja Iisraeliga. «Materjal, mille me peagi avaldame, puudutab põhimõtteliselt kõigi maailma riikide suuremaid probleeme,» ütles Wikileaksi rajaja Julian Assange.
USA on materjalide avaldamist tauninud, väites, et sellega pannakse paljude inimeste elu ohtu. Assange on aga öelnud, et tema arvates kardavad võimulolijad hoopis seda, et peavad oma tegude kohta vastust andma.
USA poliitik: Wikileaks tuleb kuulutada terroristlikuks rühmituseks
USA vabariiklasest parlamendisaadiku sõnul tuleks kümneid tuhandeid USA diplomaatilisi dokumente avaldanud veebisait Wikileaks kuulutada terroristlikuks organisatsiooniks.
«See on isegi tõsisem kui füüsiline rünnak ameeriklaste vastu, see on hullem kui sõjaline rünnak,» ütles Kongressis New Yorgi osariiki esindav Peter King eile kohalikule raadiojaamale 1010 WINS-AM.
King nõuab USA justiitsminister Eric Holderilt ja välisminister Hillary Clintonilt kiiret tegutsemist Wikileaksi ja selle asutaja Julian Assange’i vastu.
«Wikileaks kujutab selget ja kohest ohtu Ühendriikide rahvuslikule julgeolekule,» ütles ta.
Vabariiklane tahab, et USA võimud esitaksid Assange’ile süüdistuse spionaažis ja kutsus Clintonit kindlaks tegema, kas Wikileaksi saaks ametlikult määratleda kui välismaist terroristlikku organisatsiooni.
«Niimoodi saame nende varad arestida ja tabada igaühe, kes neile toetust, annetusi või ükskõik millist abi annab,» ütles King.
Wikileaks: USA Tallinna saatkonnast on saadetud üle 600 raporti
Eile kümneid tuhandeid USA saatkondade salaraporteid avaldama asunud Wikileaksi andmelekke seas on ka 610 dokumenti, mis on saadetud USA saatkonnast Tallinnas, selgub Saksa ajakirja Der Spiegel kodulehel avaldatud andmetest.
Tallinnast saadetud dokumendid pärinevad aastatest 2006-2010. Nende sisu pole praeguseks aga selgunud, sest Wikileaks on kokku enam kui 250 000 dokumendist oma kodulehel seni avaldanud vaid paarsada.
Raportid on salastatuse astme poolest määratletud kuude alarühma (alates kõige salajasemast): Secret Noforn (salajane, välismaalastele keelatud), Secret (salajane), Confidential Noforn (konfidentsiaalne, välismaalastele keelatud), Confidential (konfidentsiaalne), Unclassified / For Official Use Only (salastamata, ametkondlikuks kasutamiseks), Unclassified (salastamata).
Tallinnast on saadetud üks Secret Noforn memo, 11 salajast, üheksa Confidential Noforn, 162 konfidentsiaalset, 218 ametkondlikuks kasutamiseks ning 209 salastamata sõnumit.
Kõige värskemad Tallinnast saadetud raportid pärinevad tänavu veebruarist.
Vaarik: ka Eestis võidakse luua oma Wikileaks
Kommunikatsiooniekspert Daniel Vaariku arvates on Wikileaks meediamaastikule väga väärt täiendus ning ei saa välistada, et nende eeskujul hakkavad dokumente avaldama teisedki organisatsioonid, muu hulgas ka Eestis.
Vaariku sõnul peab kogu maailm õppima kohanema sellega, et info varjamine on täna keerulisem kui kunagi varem, vahendas ERR Uudised Vikerraadio saadet «Uudis+».
«Ma arvan, et ükskõik, milliseid ja kui tugevaid seaduseid proovitakse vastu võtta, jäävad alati mingisugused n-ö lipukandjad, kes ikkagi ka tulevikus panevad internetti suures koguses avalikuks tulnud dokumente. On võimalik, et näeme Wikileaksile järgnemas ka muid samasuguseid organisatsioone,» rääkis Vaarik.
Kuna dokumente maailmas endises mahus enam salastada ei saa, võib salajaste dokumentide ring tema sõnul aheneda ja kaitse muutuda oluliselt tugevamaks.
Wikileaks: Iisrael võib Iraani rünnata ilma USA abita
Ühendriigid on öelnud Prantsusmaale, et Iisrael suudaks ilma USA sõjalise abita rünnata Iraani, ehkki säärane operatsioon võib läbi kukkuda, selgub Wikileaksi lekitatud dokumentidest.
USA kaitseminister Robert Gates andis säärase hinnangu tänavu veebruaris kohtumisel oma tollase Prantsusmaa ametivenna Hervé Moriniga, vahendas AFP.
Morini küsimusele, kas Iisrael on võimeline ründama Iraani, mis väidetavalt on lähedal tuumarelva väljatöötamisele, vastas Gates, et Iisrael suudaks operatsiooni läbi viia, kuid ta ei tea, kas see oleks edukas.
Dokumendi kohaselt ei pea Gates sõjalist operatsiooni Iraani vastu aga kuigi mõttekaks.
USA kaitseminister ütles, et tavarünnak ükskõik mis riigi poolt üksnes lükkaks Iraani plaane ühe kuni kolme aasta võrra edasi, samas liites iraani rahva igaveseks ründaja vastu.
Gates on ka avalikult öelnud, et pooldab Iraani ründamise asemel majandussanktsioone ja diplomaatiat.
Wikileaks paljastas USA diplomaatide salaraportid
Veebisait Wikileaks asus eile õhtul avaldama üle 250 000 seni salajast raportit, milles USA saatkonnad üle maailma edastavad Washingtonile sündmusi ja arenguid oma asukohariikidest.
BBC teatel selgub muu hulgas, et Iisrael ja mitme araabia riigi liidrid, nende seas Saudi Araabia kuningas Abdullah, on palunud USA-l rünnata Iraani, et teha lõpp Teherani tuumarelvaprogrammile.
Samuti tunnevad ameeriklased muret, kas aatomrelvaks kasutatav tuumakütus on Pakistanis piisavalt kaitstud, et see terroristide kätte ei langeks.
Teada antakse ka sellest, et Hiina valitsus kasutab ulatuslikult arvutitesse häkkimist.
Muid raportites selgunud üksikasju:
- Iraan üritab Põhja-Korea rakette kohandada kasutamiseks kaugmaarakettidena.
- Afganistani valitsus on korrumpeerunud, näiteks kandis kõrge ametiisik välisvisiidil endaga sularahas üle 50 miljoni dollari.
- USA kaupleb riikidega, et nood Guantanamo vangilaagri tühjendamiseks kinnipeetavaid vastu võtaksid, näiteks kästi Sloveenia diplomaatidel üks vang vastu võtta, kui nad tahavad korraldada kohtumist president Barack Obamaga.
- USA välisminister kutsub diplomaate luurama ÜRO juhtkonna järele.
- Vene peaminister Vladimir Putin ja tema Itaalia ametivend Silvio Berlusconi on väga lähedased.
- Vene valitsus on väidetavalt seotud organiseeritud kuritegevusega.
Ühendriigid on umbes 250 000 dokumendi avaldamise hukka mõistnud, öeldes, et see seab ohtu diplomaatide ja paljude teiste inimeste elu. Wikileaksi asutaja Julian Assange’i sõnul kardavad USA võimud aga oma tegude eest vastutada.
Praeguseks on Wikileaks üles riputanud vaid paarsada 251 287 sõnumist, mille see on lubanud avaldada. Küll aga on kõik raportid varem saadetud viiele lääne väljaandele, näiteks New York Timesile ja Der Spiegelile.
Vene portaal avaldas Gruusia sõja salaraportid
Vene nädalaleht Russian Reporter avalikustas Wikileaksi paljastatud dokumendid Ühendriikide diplomaatide kirjavahetusest 2008. aasta Vene-Gruusia augustisõja päevilt.
Ainsa Vene väljaandena salajaste dokumentide avalikustamisele keskendunud veebiportaalilt Wikileaks Ühendriikide diplomaatide kirjavahetuse kohta infot saanud Russian Reporteri väitel süüdistas USA suursaadik Thbilisis John F. Tefft päev enne sõja puhkemist 8. augustil Lõuna-Osseetiat vaenutegevuse alustamises, vahendas RIA Novosti.
Suursaadiku kinnitusel korraldasid Lõuna-Osseetia väeüksused täiemõõdulise rünnaku Gruusia külale. Hiljem teatas suursaadik, et ka Gruusia väed on koos Grad-tüüpi rakettidega hakanud liikuma.
«Meile teadaolevate tõendite alusel selgub, et Lõuna-Osseetia alustas tänast võitlust. Grusiinid vastavad sellele praegu lisavägede kutsumisega ja järgmise sammu hindamisega,» seisis Teffti raportis.
Wikileaksi paljastatud dokumentidest selgub, et Euroopa Liidu leeris valitsesid Vene-Gruusia konflikti päevil erimeelsused, kuna mitmed ühenduse liikmesmaad tundsid dokumentide kohaselt «sümpaatiat Vene kaitse/ründeoperatsioonide vastu».
Väidetavalt tuli Poola välisministril Radosław Sikorskil teha hulga jõupingutusi, et korraldada 13. augustil Gruusia sõja teemaline ELi välisministrite kohtumine. «Mitmed ELi liikmesriigid usuvad, et Gruusia president (Mihheil) Saakašvili vastutab konflikti eest,» seisis toimikus.
«Saakašvili tegi äärmiselt halva otsuse Lõuna-Osseetiasse liikuda, mängides end otse Venemaa kätesse,» kirjutas toonane Poola kaitseväe juhataja kindralleitnant Franciszek Gągor, kelle hinnangul langes Saakašvili Vene agentide manipulatsiooni ohvriks. Seejuures arvas Gągor, et ka Saakašvili nõunike hulgas võis olla Vene agente. «Gruusia rumalast sammust võidab ainult Moskva,» lisas Gągor.
Wikileaksi asutajat ootavad uued süüdistused
Pärast 250 000 USA diplomaatide salaraporti avaldamist ootavad Wikileaksi asutajat Julian Assange’i uued süüdistused.
Assange’i vastu süüdistuste esitamist kaalub Austraalia valitsus. Ka USA välisminister Hillary Clinton teavitas, et andmevarguse osas võetakse kasutusele karmid meetmed, vahendab Frankfurter Allgemeine. Dokumentide paljastus olevat Clintoni teatel otsene rünnak USA vastu.
«Usume, et rikkumisi võis esineda mitme kriminaalseadustiku seaduste osas,» sõnas peaprokurör Robert McClelland Canberras, kirjutab The Sydney Morning Herald. «Sellise suure koguse informatsiooni leke paneb Austraalia tõesti muretsema.»
Assange kaalub kõigele vaatamata järgmist paljastust. Seekord on sihtmärgiks Ühendriikide suurpangad. Pole teada, kus Assange praegu viibib.
Interpol kuulutas Wikileaksi asutaja Assange’i tagaotsitavaks
Rahvusvaheline kriminaalpolitseiorganisatsioon Interpol on määranud Wikileaksi asutaja Julian Assange’i oma enim tagaotsitavate inimeste nimekirja.
Tagaotsitavaks muutus Assange süüdistuste tõttu Rootsis. Nimelt kahtlustatakse austraallast Rootsis augustikuus toime pandud seksuaalkuritegudes, vahendab CNN.
Stockholmi kriminaalkohus väljastas kahe nädala eest Assange’i rahvusvahelise arreteerimisvolituse. Rootsi palus Interpolil väljastada ka nn punane teade pärast seda, kui kohtunik kiitis heaks mehe vahistamiskäsu.
Interpoli teade pole rahvusvaheline vahistamisvolitus, vaid soovitus ja palve, mis saadetakse 188 liikmesriiki selleks, et aidata riigi politseijõududel tuvastada tagaotsitavaid.
Kuna Rootsi kohus andis käsu 39-aastane Assange arreteerida, võivad Rootsi võimud igal pool maailmas Assange’i kinni pidada.
«Taust on see, et me peame ta üle kuulama uurimisel ja meil pole olnud võimalik teda tabada küsimuste esitamiseks,» avaldas Rootsi peaprokurör Marianne Ny.
Assange’i süüdistatakse ühes vägistamisjuhtumis ja ühes seksuaalses ahistamises 17. augustil Enköpingis ning kahes seksuaalses ahistamises 13.-18. augustil Stockholmis.
Kui Assange süüdi mõistetakse, ootab teda vähemalt kahe aasta pikkune vanglakaristus.
Assange’i advokaadi teatel tulenevad seksuaalkuriteo süüdistused tema kliendi intiimsuhetest kahe naisega, mis polnud mingil juhul pealesunnitud.
«Alles pärast seda, kui naised said teada teineteise suhetest härra Assange’iga, esitasid nad süüdistused,» sõnas advokaat Mark Stephens.
Advokaat lisas, et Assange pole saanud Rootsi võimudelt mitte ühtegi kirjalikku teadet seoses kohtuasjaga. Stephensi sõnul saavad nad infot peamiselt meedia kaudu.
«See on selge vastutöötamine Euroopa konventsiooni kuuendale artiklile, mis teatab, et iga süüdistatu peab olema informeeritud kohe keeles, millest ta aru saab ja üksikasjalikult süüdistuste sisu teatades,» teatas Stephens.
