Sirje Niitra
Tarbija24
22. september 2010
Ehkki uuringud näitavad, et vaktsineerimise pooldajaid on Eestis palju rohkem kui vastaseid, on kaitsesüstimisele siiski üsna palju vastuseisu.
«Kui laste vaktsineerimisega on asjad enam-vähem korras, siis täiskasvanute seas ei lähe see kohe mitte kuidagi,» ütles elukestvat vaktsineerimist käsitleval meedikute konverentsil Tartu Ülikooli kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhataja Matti Maimets. «Vaktsineerimise väärtustamine on meie meedikute püha kohus.»
Eestis sureb vaktsiiniga välditavatesse haigustesse igal aastal 100–200 inimest, mis on mõnevõrra enam kui liikluses hukkunuid.
Inimese immuunsüsteem saavutab tipu neljanda kuni kümnenda eluaasta vahel ja pärast seda hakkab immuunsus vähenema – algul aeglaselt, pärast 50. eluaastat üha kiiremini. Riskirühma kuuluvad seejuures lapsed, kroonilised haiged, rasedad ja ülekaalulised. Vaktsineerimine toetab teadupoolest inimese immuunsüsteemi.
Gripi puhul on eriti suured nakkuse levitajad 5–15 aasta vanused lapsed, kes põevad hästi palju. Raskeid gripijuhte esineb kõige rohkem kuni nelja-aastastel ja üle 50 aasta vanustel.
Risk on suurem esimestel päevadel pärast ülemiste hingamisteede haigustesse jäämist. Surrakse põhiliselt kopsuhaiguste, südamerabanduse või ajuinsuldi tagajärjel. Arenenud maades lapsed vaktsiiniga välditavatesse haigustesse enam ei sure.
Terviseametile teeb muret, et laste vaktsineerimisest keelduvate vanemate hulk on kasvanud kuni ühe protsendi võrra ja sageli tehakse kaitsesüst hilinemisega. Ärevaks teeb seegi, et rohkem kui 3000 last jääb igal aastal enne kooli läkaköha vastu vaktsineerimata, kuigi haigestunute arv on viimasel ajal suurenenud. Mullu jäi läkaköhasse näiteks 629 inimest.
Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi juhataja professor Irja Lutsari hinnangul on läkaköha üks halvemini kontrollitav haigus – vaatamata vaktsineerimisele haigestumus püsib ja on olnud ka surmajuhtumeid.
«Vanusega risk haigestuda kasvab, kuid suur oht on ka teismeliste seas, mistõttu on kaalumisel korduv vaktsineerimine ja teismeliste süstimine gümnaasiumis. Vaja on uuringuid, kes ja miks nakatuvad, samuti paremaid vaktsiine,» rääkis ta.
Kuna emakakaelavähki haigestumine ja suremus on Eestis Euroopa kõrgemaid ja püsib sellisena juba mõnda aega, on Lutsari sõnul tähtis ka selle vastu vaktsineerida.
«Parim aeg selleks on kas enne seksuaalelu algust või esimesel aastal. Mõlemad kasutusel olevad vaktsiinid on oma tõhusust tõestanud,» ütles ta.
Raskete haiguste tekitajana, mille eest vaktsineerimine edukalt kaitseb, märkis professor veel rotaviirust ja pneumokokki. Esimesse haigestumine nõuab sageli haiglaravi, kuid on hea kuluga ja surmajuhtudeta. Pneumokoki põhjustatav meningiit on aga väga raske haigus, mis lõpeb viiendikul juhtudest surma või invaliidistumisega.
Eesti elanike suhtumist laste vaktsineerimisse uurinud GfK Baltic Custom Researchi konsultant Liis Viilup ütles, et see on pigem positiivne kui negatiivne.
Eitavalt suhtujad toovad põhjuseks selle, et lapse organism on veel liiga nõrk, mõned kardavad ka vaktsiini võimalikke kõrvalmõjusid ja immuunsüsteemi nõrgestamist. Pooldajad rõhutavad haiguste leviku tõkestamist.
Loe lisaks: legaalsed mürgid
