Facebook Twitter Instagram
    Reede, märts 24
    • Vanglaplaneedist
    • Kontakt
    • Reklaam
    Facebook YouTube Vimeo Instagram Twitter Telegram
    Vanglaplaneet
    Telli Vanglaplaneedi uudiskiri
    • Esileht
    • Uudised
      • Maailm
      • Eesti
      • Globalism
      • Teadus ja tehnoloogia
      • Suur Vend
      • Sõda
      • Tervis
      • Majandus
      • Terrorism
    • Ülevaated
    • V-pood
    • Video
    • Vastupanuliikumine
    • TOETA
    • COVID-19 pettus
    Vanglaplaneet

    Riik hakkab ülekriminaliseerimist vähendama

    Eesti 14. sept. 2010
    Jaga
    Facebook Twitter LinkedIn Telegram Email

    Risto Berendson
    Postimees
    14. september 2010

    Varjukülgedele, mida toob kaasa Eestis eriti viimastel aastatel juurdunud printsiip kodanikke iga eksimuse eest karistada, juhtis Postimees tähelepanu enam kui aasta eest.

    Sellele järgnes võimukoridorides vaikus. Nüüd, kui sellele on tähelepanu juhtinud ka riigikohus, on justiitsministeerium kriitikat  kuulda võtnud ja pannud kokku töörühma, kelle ülesandeks on ülekriminaliseerimist vähendada, kirjutab Risto Berendson.

    Esimesena juhtis Eesti liigkarmile karistuspoliitikale tähelepanu 2009. aasta 1. juulil Postimehes ilmunud artikkel «Üle kolmandiku elanikest seadusega karistada saanud».

    Õigusalase koolitusega tegelevas Kalle Preismannis, kes toona «iga hinnaga» karistamise printsiipi kritiseeris, on riigi loidus probleemi lahendamisel tekitanud sellise pettumuse, et praegu ei soovi ta sel teemal sõnagi võtta.

    «Ma olen sellest väsinud. Kuigi üldjoontes on see teema endiselt aktuaalne ja liiklusseadusse tulevate täienduste tõttu asi aina võimendub,» ütleb Preismann rohkem kui aasta pärast probleemile tähelepanu juhtimist.
    Ent riigi – loe: justiitsministeeriumi – suhtumine on tasapisi muutuma hakanud. Nimelt valmis tänavu mais riigikohtus analüüs «Ülekriminaliseerimine», mis teeb maatasa justiitsministeeriumi eestvedamisel võetud suuna üldise karistuspoliitika laiendamiseks. Pärast analüüsi valmimist otsustas ministeerium olukorra arutamiseks kokku kutsuda töögrupi.

    Riigikohtu analüüsis nenditakse, et liigse karistamise tõttu hakkab karistuse tähendus devalveeruma, sest kui suur osa ühiskonnast on karistatud, võetakse õigusvastast käitumist kui loomulikku või paratamatut nähtust. «Juba praegu võib märgata ühiskonnas tendentsi, et väärteokaristuse olemasolusse suhtutakse leigelt,» on öeldud analüüsis.

    Karistamiseks tehtud

    Riigikohtu analüütiku Timo Reinthali koostatud kokkuvõttes räägitakse riigi eesmärgist kodanikke igal võimalikul juhul karistada. Selle tõestuseks olgu kas või näide, et 2002. aastal jõustunud karistusseadustikku on praeguseks lisatud 65 uut kuriteokoosseisu ja tühistatud 15.

    «Eestis on riigi karistusõiguslik sekkumine ühiskonda liiga suur ehk tegemist on ülekriminaliseerimisega,» nendib analüüs. Ülekriminaliseerimisest annab analüüsi põhjal kinnitust tõik, kui paljude kehtivate süüteokoosseisude põhjal inimesi üldse karistatud on: 148 Eestis kehtivast seadusest on karistusi määratud kõigest 76 alusel. «Seega ligikaudu pooli eriseadustes ettenähtud süüteokoosseise pole rakendatud,» viitab analüüs, et Eestis on karistamiseks mõeldud seadusi liiga palju.

    Näiteks pole meil kordagi kedagi karistatud erakonnaseaduse või loomatauditõrje seaduse rikkumise eest. Analüüsis tuuakse välja ka kaugkütteseadus, mis näeb tegevusloa tingimuste täitmata jätmise eest ette väärteokorras karistamise. «Samas võiks sellise rikkumise eest pigem rakendada ettekirjutust ja sunniraha ning ka tegevusloast ilmajätmist,» kritiseerib analüüs riigi karistuspoliitikat.

    Et karistusi kirjutatakse seadustesse kiirkorras ja sama uisapäisa neid ka määratakse, näitab seegi, et näiteks lennundusseadus näeb ette vastutuse õhusõidukis ohutusnõuete rikkumise eest, kuid seejuures ei määratle seadus, mida pidada ohutusnõuete rikkumiseks.

    Absurdse näitena toob analüüs välja ka karistusseadustiku, mille alusel on inimesi süüdi mõistetud selle eest, et nad kasutasid kellelegi teisele kuuluvat videokaamerat või mõnda muud väheväärtuslikku eset. «Utreerides võib selle koosseisu alla paigutada ka juhtumi, kus isik võtab omaniku teadmata laualt pastapliiatsi, kasutab seda ja paneb tagasi,» näitlikustab analüüs. «Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt tuleks ka sellisel juhul alustada kriminaalmenetlust.»

    Absurdsed tagajärjed

    Riigikohus heidab täidesaatvale võimule ette ka ülemäära ulatuslikku kaalutlusruumi karistusmäärade valikul: «Kohtuvälise menetleja ametkondlik killustatus ja see, et karistusi kohaldavad eelkõige juriidilise hariduseta menetlejad, ei taga ühtset karistuspoliitikat, sealhulgas karistuste võrreldavust ühetaoliste rikkumiste puhul.»

    Liigse karistamise tõttu võivad inimesed näiteks ilma jääda mitmesugustest tegutsemislubadest. Aasta alguse kehtis Eestis 91 õigusakti, mis seavad süüteo eest karistatutele piiranguid.

    Analüüs toob näiteks ühistranspordiseaduse, mille järgi võidakse liiniloa andmisest keelduda just neil põhjustel. «Kui bussijuht jätab ristmikul suunamärguande näitamata ja selle eest väärteokaristus määratakse, võib järgmisel korral liiniloa andja sellele firmale tegevusluba mitte anda,» toob analüüs näite.

    Eeltoodust lähtudes soovitab riigikohus väärteomenetluse põhimõtted üle vaadata.

    Karistused
    •    Eestis on karistusregistrisse kantud 580 397 isikut (andmed 24. märtsist 2010)
    •    Nendest kustunud karistusega isikuid 191 131
    •    Kehtivad karistused kriminaalasja eest 92 626 isikul
    •    Kehtivad karistused väärteoasja eest 361 270 isikul
    •    Kehtiv karistus nii kriminaal- kui väärteoasja eest 64 630 isikul
    •    Arvestades, et Eestis oli 1. jaanuaril 2010 1 340 021 elanikku, teeb see kehtiva karistusega isikute suhtarvuks 26,3%, kriminaalkurjategijateks 6,25%
    •    Arvestada tuleb, et enamiku süütegudest panevad toime tööealised inimesed, keda kokku on Eestis umbes 943 800.
    •    Seega on tööealistest isikutest karistatud 37,3%, kriminaalkorras karistatud 8,9%.
    •    Tööealisest elanikkonnast on karistusregistrisse Eestis kantud 55,6%
    Süüteod
    •    Enim süütegusid on karistusregistrisse kantud liiklusseaduse alusel – 970 316
    •    Järgneb alkoholiseadus – 232 331
    •    Liikluskindlustuse seadus – 62 006
    •    Narkootilise ja psühhotroopsete ainete seadus – 32 124
    •    Ühistranspordiseadus – 31 131
    Kuriteod
    •    Karistusseadustiku alusel on enim kuritegusid seotud avaliku korra rikkumisega – 57 862
    •    Järgneb varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu – 55 257
    •    Vargus – 22 521
    •    Purjuspäi mootorsõiduki juhtimine – 20 199
    Allikas: riigikohus

    Allikas

    Lajata tehnoloogiahiidude tsensuurile ja jaga seda artiklit!

    Kindlasti liitu ka Vanglaplaneedi uudiskirjaga,
    sest siis jõuab oluline info otse Sinu e-postkasti.

    Vanglaplaneedi tegevuse toetamiseks on mitmeid erinevaid viise,
    vali endale sobivaim:

    Seotud postitused

    Vene telekanal esitles tehisintellektist ilmatüdrukut

    Teadus ja tehnoloogia 24. märts 2023

    Raha hulk USA majanduses on langemas. Miks on see erakordne?

    Majandus 23. märts 2023

    Putin ja Xi Jinping lubasid hakata koos uut maailmakorda kujundama

    Sõda 23. märts 2023
    guest
    guest
    0 Comments
    Inline Feedbacks
    View all comments

    OLULINE

    Globalism

    VIDEO | Eesti riigi kaaperdajad

    13. jaan. 2023
    VASTUPANULIIKUMISE INTERVJUUD

    Populaarsemad postitused
    • Jahvatatud putukatest „toidulisand“ sisaldub nüüd pitsas, makaronides ja teraviljas kogu ELis
    • Arst paljastab, miks mõned vaktsineeritud inimesed kannatavad raskete kõrvaltoimete all ja teised mitte
    • Rikkurid otsivad oma eralennukite juhtideks vaktsineerimata piloote
    • VIDEO | Eesti riigi kaaperdajad
    • Soome esitles oma transseksuaalset iluuisutajat ja see lõppes nii nagu arvata oli
    Lühiuudised

    Taas kord: India reporter kukkus kaamera ees kokku

    9. sept. 2022

    Prantsusmaa otsib tehisintellekti abil ebaseaduslikke basseine

    31. aug. 2022

    Euroopa Komisjon ostab 110 000 doosi ahvirõugete vaktsiini

    15. juuni 2022

    Elon Musk saab Twitteri 44 miljardi dollariga

    26. apr. 2022

    Pentagon soovib rajada Balti riikidesse USA alalised baasid

    8. apr. 2022
    • Facebook
    • YouTube
    • Vimeo
    • Instagram
    • Twitter
    • Telegram
    Otsi Vanglaplaneedi lehelt
    Toeta Vanglaplaneeti

    Konto andmed:
    Peeter Proos
    EE937700771001063744

    Vaata lisaks siit

    Kontakt

    info@vanglaplaneet.ee

    Jälgi sotsiaalmeedias
    Facebook Instagram Vimeo YouTube Telegram
    Vanglaplaneet - Vastupanu Vaim

    Kirjutage, mida soovite otsida ja vajutage enter. Väljumiseks vajutage Esc.

    wpDiscuz