Ott Heinapuu
23.september 2009
Eesti Päevaleht
Nädalavahetusel alustas Kaitseliidu Tallinna malevas sõdurioskuste baaskursus, millel osaleb tänavu rekordarv kaitseliitlasi – kokku 70 õppurit.
Kursuslased läbivad sõdurioskuste baaskursuse, esmased laskeharjutused ja sooritavad relvaeksami. Kolmandat aastat on õppekavas ka massirahutuste ehk n-ö märulipolitsei õpe.
„Silma jäi, et kursuse läbijate hulgas on mehi, kes on Kaitseliidus olnud viis aastat või kauem. Nende huvi on uuesti tärganud Kaitseliidu tegevuse vastu,“ rääkis Eesti Päevaleht Online’ile Kaitseliidu Tallinna maleva pealik major Eduard Nikkari.
Kursusele meelitas Nikkari hinnangul uute värvatute kõrval ka vanu liikmeid konkreetne tegevus ja uued ülesanded, mida võitlejad oma allüksustelt saanud on. Kursuslasi, kelle seas on nii mehi kui ka naisi, on vanuses 18. eluaastast kuni üleneljakümnesteni. „Malevas on üheksa allüksust – malevkonda ja üksikkompaniid –, kõik need olid esindatud,“ ütles Nikkari.
Kaitseliitu on oodatud kõik
Kaitseliiduga on ühinema oodatud kõik Eesti kodanikud, kinnitas Nikkari. “Leiame kõigile rakenduse,“ ütles Nikkari, mööndes siiski teatud piiranguid. „Nooremad ja parema väljaõppega võitlejad sobivad kiiremini reageerivatesse üksustesse. Kel tervis või vanus nii palju ei kannata, võib saada ametikoha sisekaitserühma või staabi juurde. Naiskodukaitset oleme kaasanud staabiharjutustele.“
Kaitseliidul koos eriorganisatsioonidega – naiskodukaitse, noorte kotkaste ja kodutütardega – on praegu üle 20 000 liikme üle Eesti, kuid enne Teist ilmasõda oli liikmete arv viis korda suurem. Kuidas Kaitseliiduga ühineda, võib lugeda siit.
Väljaõppesüsteem annab kõigepealt uuele liikmele baasteadmised – nagu möödunud nädalavahetusel alanud kursus. Sellele järgneb erialakursus vastavalt ametikohale, millele uus võitleja oma allüksuses määratakse, ning jao koostöö kursus.
Uus õppehoone Nõmmel
Viimasel kahel aastal on mõned Tallinna maleva liikmed, kes pole kannatanud oodata, baaskursuse läbinud kodumalevast väljas. Kuna Nõmmel sai tänavu valmis uus ja uhke Kaitseliidu õppehoone, pole seda vast enam tarvis.
„Väljaõppekeskkond võimaldas sisse võtta ainult 50 inimest. Nüüd on uus õppehoone valmis ja auditooriumis kohti 100 inimesele. Oleme uue õppehoonega väga rahul,“ rääkis Nikkari. „Kevadel suunasime tõesti kolm inimest kursust läbima Alutagusele. Kuid nüüd oleme valmis aitama ka naabermalevaid.“
Iga Tallinna maleva uus liige õpib märulipolitseiniku tööd
Kolmandat aastat on Tallinna maleva baasõppekursuse kavas ka massirahutuste korravalve ehk n-ö märulipolitsei väljaõpe. Vajaduse säärase väljaõppe järele loob Nikkari sõnul Tallinna maleva tegevuspiirkond. „Tallinn on selline sensitiivne koht,“ põhjendas ta. „Meil on kogemus 2007. aastast.“
Ühe nädalavahetuse pikkust koolitust pakuvad Tallinna malevasse kuuluvad tublid politseinikud ja abipolitseinikud, kellel on selleks vajalik taust ja koolitus.
„Õpetame taktikat, varustust, esmaseid teadmisi, kuidas sellises olukorras käituda,“ kirjeldas Nikkari. „Kursuse läbijad vähemalt teavad, mida selline olukord endast kujutab. Kui selline olukord tuleb, siis pole enam aega ette valmistada,“ ütles Nikkari, lisades, et Tallinna maleval on väga hea koostöö kohaliku politseiprefektuuriga.
Praktika seersandi ja veebli auastme soovijatele
Esimest korda saavad seekordsel baaskursusel oma uusi oskusi harjutada Kaitseliidu Koolis nooremallohvitseriks õppinud võitlejad ehk tulevased seersandid ja veeblid. Kaitseliidus välja töötatud korra järgi peavad nad läbima praktika oma malevas, enne kui auastme kätte saavad.
Tulevased seersandid saavad praktiseerida jaoülematena ning veeblid harjutada reakoosseisu õpetamist ning logistika eest hoolitsemist. „Töötavad hästi,“ andis malevapealik, kes nädalavahetusel ise nende tööd nägi, oma soosiva hinnangu. „Kui nad edukalt praktika läbivad, siis malev teeb esildise ja mehed saavad pagunid peale.“
