Aadu Hiietamm
Õhtuleht
21. juuli 2010
Ameerika Ühendriikide valitsus on pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid üles ehitanud võitluseks võimalike terroristidega tohutu süsteemi, mis kasvab kontrollimatult, kirjutab ajaleht The Washington Post. Lehe sõnul ei ole valitsuses ühtki inimest, kel oleks sellest süsteemist täielik ülevaade.
Ameerika Ühendriikides tegeleb praegu terrorismivastase võitluse, rahvusliku julgeoleku ning luureandmete kogumise ja analüüsiga 1271 riigi- ja 1931 eraorganisatsiooni, selgus pärast kaks aastat kestnud põhjalikku uurimistööd, mille tegid ajalehe The Washington Post 20 ajakirjanikku. Nende organisatsioonide kasutada on kogu riigis 10 000 bürood.
854 000 luuretöötajat
Nendes organisatsioonides töötab 854 000 inimest, kes pääsevad ligi ülisalajasele informatsioonile. Võrdluseks – USA pealinnas Washingtonis elab napilt 600 000 inimest.
Välismaalased teavad USA salateenistustest tavaliselt vaid Luure Keskagentuuri (CIA), kelle peakorter asub Washingtoni lähistel Langleys. Tegelikult tegeleb USAs ainuüksi luuretööga 16 ametkonda, kes kuuluvad eri ministeeriumide alluvusse. Niisugune olukord sünnitab tarbetut rivaliteeti, arvab Valge Maja julgeolekustaabi töötaja Raymond Tanter.
Washingtoni ja selle ümbrusesse on pärast 2001. aasta septembrit ehitatud või ehitamisel 33 hoonekompleksi, kus tegeldakse ülisalajase luuretööga.
50 000 aruannet aastas
Iga päev salvestatakse ja suunatakse säilitamisele 1,7 miljardit elektronkirja ja telefonikõnet. Luureanalüütikud kirjutavad läbi uuritud dokumentide, elektronkirjade ja pealtkuulatud telefonikõnede põhjal 50 000 aruannet aastas. Aruandeid on sedavõrd palju, et suur hulk jääb läbi lugemata.
Umbes kaks kolmandikku kogutud materjalist jookseb kaitseministeeriumisse, kus tegelikult vaid vähesed (nõndanimetatud Super Users) tohivad kogu salainfoga tutvuda. “Ma ei ela nii kaua, et jõuaks kõike lugeda,” avameelitses üks Super User.
Just vajaliku tähelepanu puudumine tegi võimalikuks mullu novembris Fort Hoodi sõjaväebaasis korraldatud veresauna ja mullu detsembris Amsterdamist Detroiti teel olnud reisilennuki õhkimiskatse. Infot nende kuritegude korraldajate kohta oli kogutud piisavalt, kuid see jäi tähelepanu alt välja.
Seda tunnistas jaanuaris peetud salateenistuste kriisikohtumisel ka president Barack Obama.
Paljud eri- ja luureteenistused täidavad sarnaseid funktsioone. Nii jälgib terroriorganisatsioonide rahavoogude liikumist 51 föderaalorganisatsiooni ja sõjaväeametkonda, kes tegutsevad 15 linnas.
75 miljardit dollarit
USA riigieelarvest eraldati 2009. aastal luurele 75 miljardit dollarit (903,6 miljardit Eesti krooni). Tegelikult on see summa oluliselt suurem, sest selles 75 miljardis ei kajastu paljud luurega seotud sõjaväeprojektid ega terrorismivastased programmid.
USA kaitseminister Robert M. Gates tunnistas ajalehele The Washington Post, et nii temal kui ka Luure Keskagentuuri direktoril Leon Panettal on raske end asjadega kursis hoida, sest ametkondi on palju ja kõik toodavad tohutult informatsiooni.
