Brandon Smith | Alt-Market.com
Tänapäeval on peaaegu võimatu külastada uudiste portaale nii, et silma ei hakkaks tehisintellekti (AI-d) puudutavad teemad. AI-st kirjutatakse seoses majanduse, sõjanduse ja isegi filosoofia ning kunstiga. Peavoolumeedias väidetakse, et AI saab hakkama peaaegu kõigega ja isegi paremini kui inimene.
Iga kord kui globalistid üritavad läbi massimeedia ühiskonnale mõnda teemat ette sööta, on selle eesmärgiks manipuleerida avaliku arvamusega ja luua nn isetäituv ennustus. Eliit püüab kujundada reaalsust, valetades mõne teema kohta nii palju, et lõpuks hakkavad inimesed seda tõepähe võtma. Näiteks, et globaliseerumine on vältimatu, et inimtekkeline kliimamuutus on fakt ja et AI tehnoloogia vajadus on paratamatu.
Globalistide jaoks on AI kui tsentraliseeritud tehnoloogia Püha Graal. ÜRO on selle teema kohta mitmel korral sõna võtnud ja korraldanud ka tippkohtumisi nagu näiteks „AI for Good” (AI paremuse nimel), mis toimub selle aasta mai lõpus Genfis. ÜRO väidab, et nende peamine huvi on AI reguleerimine või selle kasutamise jälgimine. Kuid on selge, et ÜRO soovib AI-d ka oma huvides ära kasutada. ÜRO tegevuskavas on selgelt kirjas, et AI-d saab kasutada massiandmete jälgimiseks, mis aitab arendada “säästva arengu” programmi. (Agenda 2030)
Ka Rahvusvaheline Valuutafond on teada andnud, et soovib AI-d kasutada majanduses ja majandusanalüüsides.
Suurim AI arendaja on DARPA. Sõjatööstus ja globalistide mõttekojad pumpavad sinna miljardeid dollareid, tehes AI-st DARPA peamise haru. Seega juhivad globalistid AI loomist ja välja arendamist.
Globalistide nälg tehnoloogia järele ei ole nii lihtne, nagu mõned võivad eeldada. Selleks on neil nii strateegilised kui ka religioossed põhjused. Kuid alustame peamisest.
Enamik globalistide dokumente, mis on AI teemal avaldatud, keskenduvad massiandmete kogumisele ja järelevalvele. Muidugi püütakse avalikkusele jätta muljet, et nad tegutsevad ühiskonna hüvanguks. Just seepärast väidavad ÜRO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid, et nad peaksid olema massiandmete kogumise eestvedajateks. Nad tahavad meid uskuma panna, et rahvusvahelised organisatsioonid on piisavalt objektiivsed ja usaldusväärsed, et kehtestada andmete jälgimise eeskirju ja neid andmeid hallata.
Rahvusvahelised organisatsioonid väidavad, et nad soovivad avalikkuse turvalisuse huvides andmete kogumise tsentraliseeritud haldamist, et kaitsta meid kurjade korporatsioonide eest, kes ohustavad inimeste privaatsust. Loomulikult juhivad enamikku neist korporatsioonidest need samad globalistid. Näiteks Maailma Majandusfoorumil tehakse kõvasti tööd, et veenda ärimaailma ja avalikkust AI eelistes ning tehisintellekti kritiseerimine on seal lubamatu.
Taaskord on inimestele tekitatud valiku illusioon – globalistide institutsioonid vastanduvad korporatsioonidele ning vaidlevad AI kasutamise tingimuste üle. Ometi arendavad globalistide ettevõtted ja institutsioonid AI-d ja soodustavad selle levikut. Nii veendakse inimesi, kes ei usalda suurettevõtete eesmärke, toetama ÜRO regulatsiooni AI üle. Tegelikult ei soovigi suurkorporatsioonid ÜRO regulatsioonide vastu võidelda, pigem tervitavad neid.
Ning just see ongi asja mõte ja eesmärk.
On suure küsimärgi all kui palju AI-st inimestel tegelikult kasu on? AI näol on tegemist õppe algoritmidega või arvutitega, mis on programmeeritud õppima kogemustest. Probleem seisneb selles, et õppe algoritm on vaid nii tõhus kui inimene, kes selle programmeeris. Aga õppimine ei ole alati põhjus-tagajärg protsess. Mõnikord on õppimine spontaanne ja loominguline ning mõnel juhul on õppimine kaasasündinud.
Kui masin peab võistlema inimesega väga lihtsate ja konkreetsete reeglite järgi, siis kaldub ülekaal masina poole. Näiteks malemäng on loodud kindlatele reeglitele, mis ei muutu kunagi. Ettur on alati ettur ja liigub alati nagu ettur ning ratsu liigub alati nagu ratsu. Kuigi ka males on võimalik loovust kasutada (seetõttu on inimesed tänaseni võimelised masinatele pähe tegema), muudab reeglite olemasolu AI targemaks kui see tegelikult on.
Inimeste ja looduse süsteemid on palju keerulisemad kui male ning reeglid kipuvad muutuma, mõnikord ilma eelnevate hoiatusteta. Kvantfüüsikud on pidanud universumi ja looduse jälgimisel korduvalt tõdema, et prognoosida saab vaid seda, et kõik on ettearvamatu. Kui hästi suudab algoritm mängida sellist malemängu kus ettur võib äkki areneda ja liikuda nagu lipp ning seda ilma prognoositavate mustriteta? Ma kahtlustan, et mitte eriti hästi.
Ja nüüd jõuame me asja tuumani. AI-st üritatakse luua elektroonilist jumalat või võlts prohvetit.
AI-d ei kasutata ainult males vaid ka igal pool mujal. Massilist järelevalvet ei ole võimalik teostada kasutades vaid inimressurssi, sest andmete hulk on lihtsalt liiga suur. Niisiis globalistide üks peamine eesmärk AI kasutamisel on selge – AI on mõeldud massikontrolli lihtsustamiseks ja automatiseerimiseks. AI-d kasutatakse sotsiaalmeedia või e-posti läbi kammimiseks ja võtmesõnade otsimiseks, et tuvastada võimalike rikkumisis ja vastuseisu võimule. Samuti on see mõeldud avaliku arvamuse jälgimiseks konkreetsetes küsimustes või valitsuste suhtes. Eesmärk on hinnata ja lõpuks ka „ennustada” avalikku käitumist.
See muutub keeruliseks kui me räägime üksikisikutest. Kuigi grupid on nende käitumises kergemini jälgitavad ja kaardistatavad, võivad inimesed olla järsud, muutlikud ja ettearvamatud. Tänapäeval kasutatakse AI-d ka isiklike harjumuste kaardistamiseks. See on nähtavam ärimaailmas, kus turunduses arvestatakse individuaalseid tarbimisharjumusi ja huvisid. Ka valitsused on väga huvitatud individuaalsete harjumuste jälgimisest, et luua võimaluse korral iga planeedi elaniku kohta psühholoogilised profiilid.
Idee on selles, et AI suudaks ühel päeval tuvastada kurjategijaid enne, kui nad kuriteo toime panna jõuavad. Teisisõnu, AI on mõeldud muutuma “kõike nägevaks silmaks”, mis mitte ainult ei jälgi meie käitumist, vaid loeb ka meie mõtteid, et ennetada kuritegusid.
Küsimus ei ole selles, kas AI suudab meile öelda, kes on tulevane kurjategija. Ilmselgelt ei ole AI võimeline nii täpselt ennustama inimese käitumist. Küsimus on selles, et KES kehtestab standardid, mida AI otsib võimalike „kurjategijate” tuvastamisel? Kelle otsustada on malemängu reeglid? Kui algoritm on programmeeritud globalistide poolt, siis märgistab AI globalistide vastased praeguste või tulevaste kurjategijatena. AI tegelikult ei mõtle. AI ei arvesta oma otsustes valikuvabadusega. AI teeb seda, mida see on programmeeritud tegema.
AI on globalistide kinnisidee, kuid see ulatub palju kaugemale kui lihtsalt andmete tsentraliseerimine ja elanikonna kontrollimine. Nagu eespool märgitud, on ka veel religioosne tegur.
Oma hiljutises artiklis „Luciferism: ilmalik pilk hävitava veendumuste süsteemile” kirjeldasin ma globalistide kultuse taga olevat filosoofiat. Luciferismi peamine põhimõte on idee (või eksiarvamus), et teatud erilistel inimestel on võime “jumalateks” saada. Kuid sellel usul on mõningaid tagajärgi, mida ma oma artiklis ei uurinud.
Esiteks selleks, et saada jumalaks, peaks neil olema täielik ülevaade. Ehk siis, nad peaks olema võimelised nägema ja teadma kõike. See on loll eesmärk, sest kõige jälgimine ei pruugi tähendada, et inimene kõike teab. Täielik jälgimine eeldaks täielikku objektiivsust. Eelarvamused pimestavad inimesi isegi siis, kui tõde on nende silme ees ja globalistid suhtuvad inimestesse ülbuse ning eelarvamustega.
Täiesti objektiivne jälgimine on võimatu. Vähemalt ei suuda seda inimesed ja nende programmeeritavad algoritmid. Nii füüsikas kui psühholoogias mõjutab vaatleja alati vaadeldavat ja vastupidi. Järelikult ei hooli globalistid tegelikult reaalsest olukorrast. Neile piisab sellest, et nad saavad tänu massilisele seirele teeselda, et nad on jumalad. Tegelikult ei ole nad huvitatud jumaliku valgustatuse või objektiivsuse saavutamisest.
Teiseks selleks, et saada jumalaks mütoloogilises või piibellikus mõttes, oleks vaja luua intelligentne elu mitte millestki. Arvan, et nende Lutsiferi kummardajate jaoks on AI kui intelligentse eluvormi loomine, mitte aga tarkvara. Loomulikult on luciferistidel oma arusaam „aruka elu” mõistest.
Nii nagu ma oma artiklis luciferistide ideoloogiat uurisin ja lahti seletasin on psühholoogiliste arhetüüpide olemasolu aluseks inimeste valikud ja nende loovus. Arusaam heast ja kurjast loob inimese südametunnistuse ning moraalse kompassi aluse – “hinge”, kui soovite. Vaatamata rohkele tõendusmaterjalile väidavad luciferistid, et midagi sellist nagu hing ei eksisteeri. Nad väidavad, et inimesed on tühjad anumad – masinad, mis on programmeeritud neid ümbritseva keskkonna poolt.
Et mõista seda ideoloogiat või kultuuri, mis on ehitatud tühjade anumate teooriale, peame arvestama asjaoluga, et globalistidel on sageli nartsissistidest sotsiopaatide tunnused. Täielikult nartsissistlikud sotsiopaadid moodustavad vähem kui 1% kogu elanikkonnast. Need on inimesed, kellel puudub täielikult igasugune empaatiavõime ja muud isiksuse omadused, mida me inimlikkusega seostame. Ei oleks liialdus öelda, et sellised inimesed on rohkem nagu robotid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et luciferism on nartsissistlike sotsiopaatide jaoks täiuslik ususüsteem, sest mõnes mõttes on nad ebainimlikud. Nad on inimkonna „tühjad tahvlid“ ja seetõttu võtavad nad vastu religiooni, mis käsitleb seda mõistet kui “normaalset”.
On täiesti mõistetav kui luciferistid peavad midagi algelist ja tühja, nagu seda on AI, intelligentseks eluvormiks. Niikaua kui seda on võimalik programmeerida toimima “iseseisvalt” (mida nad näivad pidavat tundlikuseks), on nende intelligentse elu määratlus täidetud. Moraalsete või loominguliste tegevuste puhul ei ole tehisintellektil midagi arukat öelda, kuid nartsissistlikel sotsiopaatidel ei ole ju samuti.
Järgmise jätan ma lugejate otsustada: eelmisel aastal sai AI programm ülesandeks luua oma kunstiteosed. Seda, mis sellest välja tuli reklaamiti kõvasti ja mõned teosed müüdi rohkem kui 400 000 dollari eest. Kui te pole neid töid näinud, siis siin saate nendele pilgu peale visata.
Niipalju kui mina tean, siis inimesed, kes on neid “teoseid” näinud, on kohkunud ja isegi hirmunud. Need tunduvad nagu kummalised kunstielementide jäljendused, millel puudub hing.
Me mõistame intuitiivselt, et AI ei ole elu, kuid globalistide jaoks on see just elu mõiste. Ilmselt sellepärast, et loodu hingetus peegeldab ka loojate hinge puudumist. Nii nagu kristlased usuvad, et inimkond on tehtud Jumala näo järgi, on luciferistid ilmselt loonud jumalikkuse nimel “eluvormi”, mis irooniliselt, on väga nende sarnane.
Toimetas: Peeter Proos
