Tyler Durden | ZeroHedge
Iraani sõja esimese 16 päeva jooksul kasutasid USA ja tema liitlased hinnanguliselt üle 11 000 ühiku laskemoona. Nende varude taastamine sõltub suurel määral kriitiliste maavarade kättesaadavusest. Probleemiks on Ameerika Ühendriikide ja teiste lääneriikide tugev sõltuvus Hiinast, mis kontrollib märkimisväärset osa sõjatööstusele vajalike metallide tootmisest ja töötlemisest.
Briti kaitseuuringute instituudi Royal United Services Institute (RUSI) analüüsi kohaselt oleks Iraani sõja esimese 16 päeva jooksul kasutatud tulirelvamoonas sisaldunud volframi asendamiseks vaja hinnanguliselt neli tonni seda metalli. USA kaevandustes ei toodetud aga 2025. aastal üldse volframit ning ligikaudu 79 protsenti kogu maailma volframist toodeti Hiinas.
„Kui sõda Ukrainas oli lääne kaitsetööstusele äratuskell, siis Iraani konflikti esimesed 16 päeva on häirekell, mis annab märku tõsistest raskustest pikaajalise sõjategevuse jätkamisel,” hoiatas RUSI oma analüüsis.
Volfram pole sugugi ainus probleemne tooraine. Sõjatööstus vajab muu hulgas antimoni, vaske, galliumi, germaaniumi, titaani ja haruldasi muldmetalle. Neid kasutatakse rakettides, laskemoonas, radarites, sõjalennukites, juhtimissüsteemides ja relvade tootmiseks vajalikes seadmetes.
2025. aastal toodeti Hiinas ligikaudu 99 protsenti kogu maailma madala puhtusastmega esmase galliumi toodangust. Galliumi kasutatakse muu hulgas tänapäevaste sõjaliste radarisüsteemide pooljuhtide valmistamiseks. Volframit kasutatakse lisaks relvastusele ka metallide töötlemiseks vajalikes lõikeriistades.
Sõjatööstus vajab ka samariumi ja teisi haruldasi muldmetalle, millest valmistatud magneteid kasutatakse lennukites, rakettides ja juhtimissüsteemides. Antimoni kasutatakse laskemoona sütikutes, germaaniumi infrapunaoptikas ja soojusandurites ning titaani sõjalennunduses.
Väljaande War on the Rocks 2025. aasta augustis avaldatud analüüsis peeti kõige suurema tarneriskiga materjalideks galliumi, volframit ja grafiiti. Sama suureks hinnati ka akude tootmiseks vajalike kemikaalide tarneahelatega seotud riske. Järgmisesse riskirühma paigutati muu hulgas germaanium, antimon, indium, magneesium, molübdeen ja titaankäsn. Tarneprobleeme võib põhjustada ka nitrotselluloosi ning spetsiaalsete terase- ja alumiiniumisulamite liiga väike tootmisvõimsus.
USA valitsuse aruandlusameti 2026. aasta juulis avaldatud hinnangu kohaselt sõltus riik 12 kriitilise maavara puhul täielikult impordist ning veel 34 puhul kattis import vähemalt poole vajadusest. Sõltuvust ei kõrvalda tingimata ka uute kaevanduste avamine, sest maavarade rafineerimine ja edasine töötlemine võivad endiselt toimuda Hiinas.
Probleemi süvendavad piiratud töötlemisvõimsused. S&P Globali 2026. aasta augusti hinnangul võib antimoni sulatamise võimsus väljaspool Hiinat jääda 2030. aastal prognoositavale nõudlusele ligikaudu 27 protsenti alla, isegi kui kõik kavandatud projektid ellu viiakse. Uutel tehastel võib tekkida puudus ka töötlemiseks vajalikust toorainest.
Hiina kehtestas 2025. aasta veebruaris teatud volframitoodetele ekspordiloa nõude ja 2026. aasta jaanuarist juulini kerkis volframi hind enam kui neljakordseks.
USA ettevõte Global Tungsten & Powders pikendas 2026. aasta juulis kokkulepet, millega kindlustas endale järgmiseks 21 aastaks ligikaudu 90 protsenti Sangdongi kaevanduse esimese etapi toodangust. See näitab, kui pikaks ajaks peavad ettevõtted uute tarneallikate kindlustamiseks lepinguid sõlmima.
Alates 2027. aasta jaanuarist karmistuvad ka USA kaitsehangetele kehtivad volframi päritolupiirangud. Need laienevad kaevandamise ja tooraine hankimise etappidele ning välistavad üldjuhul Hiina päritolu materjali kasutamise isegi juhul, kui seda on hiljem mujal töödeldud. Reeglites on siiski ette nähtud teatud erandid.
Washington on hakanud maavarade tarnekindluse tagamiseks üha aktiivsemalt kaevandusprojektidesse investeerima. Pentagon on lubanud Nevada osariigi volframiprojektile kuni 450 miljonit dollarit, millest esimesed 200 miljonit investeeriti 2026. aasta septembris. Ettevõtte USA Rare Earth Texases asuva kaevandus- ja töötlemisprojekti toetamiseks ning metallide ja magnetite tootmise laiendamiseks on ette nähtud ligikaudu 1,6 miljardi dollari ulatuses rahastamisvõimalusi.
Haruldaste muldmetallide tootja MP Materials sõlmis Pentagoniga 2025. aastal kokkuleppe, mis hõlmab investeeringuid, neodüümi- ja praseodüümitoodete kümneaastast hinnagarantiid ning pikaajalisi magnetite ostulepinguid.
2026. aasta augustis teatas Pentagon ka 750 miljoni dollari eraldamisest, et kindlustada Brasiilias asuva Serra Verde haruldaste muldmetallide tarneid. See on osa 1,55 miljardi dollari suurusest rahastamispaketist. Austraaliasse kavandatava galliumitehase rajamiseks kuulutati välja ligikaudu 174 miljoni dollari suurune investeering. Lisaks on USA Rahvusvaheline Arengurahastuse Korporatsioon suunanud 600 miljonit dollarit Orioni-nimelisele kriitiliste maavarade investeerimiskonsortsiumile ning heaks kiitnud veel 900 miljoni dollari ulatuses teiste projektide rahastamist. Nende hulgas on kavandatav investeering vase ja koobalti tootmisse Kongo Demokraatlikus Vabariigis.
Pentagoni tööstusbaasi poliitika eest vastutav abiminister Mike Cadenazzi rõhutas augustis, et sõjapidamiseks on hädavajalikud kindlad tarneahelad nii kodumaal kui ka liitlasriikides.
Samal ajal suurendab ülemaailmne relvastumine nõudlust kriitiliste maavarade järele. Maailma sõjalised kulutused ulatusid 2025. aastal rekordilise 2,887 triljoni dollarini. Euroopa riikide kaitsekulutused suurenesid reaalarvestuses 14 protsenti, samal ajal kui USA sõjalised kulutused vähenesid.
Analüüsi autori Anthony Milewski hinnangul ei piisa relvavarude kiireks taastamiseks üksnes suuremast rahastamisest. Uute kaevanduste rajamine ja maavarade töötlemisvõimsuse suurendamine võtavad aastaid ning suur osa olemasolevatest tarnemahtudest on juba pikaajaliste ostulepingutega kaetud.
Enne kui Ameerika Ühendriigid saavad oma raketivarusid vajalikus mahus täiendada, peavad nad kindlustama kriitiliste maavarade tarned. Seetõttu võivad kaevandusettevõtted, mis suudavad tarnida piisavas koguses strateegilisi tooraineid, muutuda USA kaitsetööstuse jaoks üha olulisemaks.
Samal teemal oli juttu ka viimases Panoptikumi saates. USA kaitsetööstuse rahastus on jõudnud ka Eestis asuvate haruldaste muldmetallidega tegelevate ettevõteteni ning ameeriklased ei varja oma huvi Eesti maapõues peituvate kriitiliste maavarade vastu. Seejuures on oluline märkida, et nii koalitsiooni (Margus Tsahkna) kui ka opositsiooni (Martin Helme) esindajad näevad seda vaid positiivse arenguna.
