Willow Tohi | NaturalNews
USA investeerimispanga JPMorgani analüüsis hoiatatakse, et sõjaliste konfliktide, äärmuslike ilmastikunähtuste ja haavatavate tarneahelate koosmõju võib 2027. aastal põhjustada ülemaailmse toidukriisi. Panga hinnangul võib toiduhindade tõus kiireneda 2027. aasta esimesel poolel viie protsendini. JPMorgani uuringut käsitleva ülevaate kohaselt on peamisteks riskideks muu hulgas väetisetarnete häired ja tugev El Niño ilmastikunähtus.
JPMorgani 15. augustil avaldatud analüüsis „Food Security Is National Security: A Compounding Storm” („Toidujulgeolek on riiklik julgeolek: võimenduv torm ”) kirjeldatakse olukorda, kus Hormuzi väina laevaliikluse häired ja võimalik tugev El Niño ilmastikunähtus raskendavad põllumajandustootmist ning vähendada toiduainete kättesaadavust.
Panga vanemglobaalökonomist Nora Szentivanyi hinnangul võib ülemaailmne toiduhindade inflatsioon tõusta 2026. aasta esimese poole 2,8 protsendilt 2027. aasta esimesel poolel viie protsendini. JPMorgani prognoosi kohaselt suurendaks see üldist inflatsiooni umbes 0,6 protsendipunkti võrra ning hinnatõusu tempo aeglustuks senisest aeglasemalt.
JPMorgan toob võimaliku kriisi põhjustena välja viis peamist tegurit, mida analüüsis koondatakse „viie W” alla: sõda (War), ilm (Weather), ladustamine (Warehousing), vesi (Water) ja raiskamine (Waste). Kõige vahetumaks riskiks peab pank probleeme väetisetarnetega, sest Lähis-Ida on oluline kaalium- ja lämmastikväetiste tootmise ning ekspordi piirkond. Hormuzi väina kaudu toimuva kaubanduse pikaajalised häired võivad tõsta väetiste hindu, kasvatada põllumeeste kulusid ja vähendada tulevast saagikust.
Szentivanyi hinnangul võiks energiaturu šoki ja väga tugeva El Niño ilmastikunähtuse koosmõju tõsta ülemaailmseid toiduhindu ligikaudu 1,5 protsendipunkti võrra. Mõju oleks kõige suurem piirkondades, kus põllumajandus sõltub tugevalt ilmastikutingimustest ning inimesed kulutavad toidule suure osa oma sissetulekust.
JPMorgani analüüsi kohaselt on võimalike hinnatõusude suhtes eriti tundlikud India, Colombia, Indoneesia, Brasiilia, Lõuna-Korea ja Taiwan. Need riigid võivad olla haavatavamad olukorras, kus saagid vähenevad või põllumajanduskulud kiiresti kasvavad.
Samal ajal on näiteks Hiina suuremad teraviljatootmise piirkonnad Samal ajal on Hiina suuremad teraviljatootmise piirkonnad asunud kodumaist turgu stabiliseerima. Jiangxi ja Hunani provintsid käivitasid 5. augustil varajase indica-riisi minimaalse kokkuostuhinna programmid ning Henani provints rakendas 11. augustil sarnast süsteemi nisu puhul. Meetmete eesmärk on kaitsta põllumehi olukorras, kus tootmiskulud suurenevad ja teraviljahinnad langevad.
JPMorgan rõhutab oma analüüsis, et toidujulgeolek on muutunud riikliku julgeoleku küsimuseks. Panga hinnangul võib geopoliitiliste pingete, ilmastikuriskide ja nõrkade tarneahelate samaaegne mõju tekitada olukorra, kus järgmine suur inflatsioonisurve ei tule energiaturult, vaid toiduhindade tõusust.
