Ken Macon | Reclaim The Net
Itaalia valitsuse koostatud tehisintellekti määruse eelnõu annaks politseile õiguse koguda avaliku korra mõttes „tundlikuks“ kuulutatud piirkondades kõigi sinna sisenevate inimeste biomeetrilisi andmeid ja säilitada neid seitse päeva. Itaalia andmekaitseameti Garante hinnangul ei ole kavandatav süsteem kooskõlas Euroopa Liidu tehisintellekti määrusega.
Parlamendi dokumentides on selliste kohtadena nimetatud avalikke väljakuid, staadione, raudteejaamu ja tänavaid, kus toimuvad meeleavaldused, marsid, spordiüritused või kontserdid. Eelnõus ei täpsustata, kuidas määratakse kindlaks näiteks väljaku või tänavalõigu piirid. Täpsemad kasutusreeglid peaks hiljem kehtestama siseminister pärast Garantega konsulteerimist.
Eelnõu artikli 10 järgi töötleksid neis piirkondades asuvad kaamerad sinna sisenevate inimeste näokujutised automaatselt biomeetrilisteks andmeteks. Andmeid kogutaks kõigilt, sõltumata sellest, kas inimest kahtlustatakse mõnes õigusrikkumises või mitte. Kui piirkonnas pannakse seitsme päeva jooksul toime kuritegu, saaks politsei võrrelda kahtlustatava näokujutist seal viibinud inimestelt kogutud biomeetriliste andmetega. Kui kuritegu toime ei panda, kustutataks andmed seitsme päeva möödudes automaatselt.
Euroopa Liidu tehisintellekti määrus keelab õiguskaitseasutustel üldjuhul avalikes kohtades reaalajas biomeetrilise kaugtuvastuse kasutamise. Itaalia valitsus põhjendab kavandatavat süsteemi sellega, et biomeetriliste andmete kogumine ja näotuvastus oleksid kaks eraldi etappi ning isik tuvastataks alles pärast õigusrikkumist.
Garante hinnangul võib Euroopa reeglite järgi ka sündmusejärgset näotuvastust kasutada üksnes sihitud otsinguteks. Andmekaitseamet rõhutas, et andmeid tuleks töödelda ainult juba olemasolevate salvestiste põhjal ja konkreetse vajaduse korral, vältides inimeste biomeetriliste andmete massilist ja ennetavat kogumist.
Eelnõu sisaldab ka piiranguid. Näotuvastuse tulemus üksi ei tohiks olla sellise otsuse aluseks, mis toob inimesele kaasa negatiivseid õiguslikke tagajärgi, ning enne süsteemi kasutuselevõttu tuleb hinnata selle mõju andmekaitsele ja konsulteerida Garantega. Need nõuded ei takistaks siiski biomeetriliste andmete esialgset massilist kogumist. Kogutud andmete kasutamiseks otsingus annaks loa politseikomissari määratud avaliku julgeoleku ametnik, mitte kohtunik.
Euroopa Parlamendi liige ja EL-i tehisintellekti määruse raportöör Brando Benifei hoiatas, et eelnõu võib „lubada biomeetriliste andmete massilist kogumist avalikes kohtades, mis on vastuolus Euroopa õigusaktide mõttega“. Inimõiguste organisatsioon Antigone nõuab määruse tagasivõtmist ning leiab, et näotuvastussüsteemide kasutamine meeleavaldustel ja streikidel tuleks täielikult keelata.
Senati Euroopa asjade komisjon kiitis eelnõu 29. juulil heaks, kuid järgmisel päeval lükati hääletus saadikutekoja vastavas komisjonis valitsuskoalitsiooni kuuluva Forza Italia vastuseisu tõttu edasi. Enne lõplikku vastuvõtmist peab eelnõu läbima veel mitme komisjoni menetluse ning jõudma seejärel tagasi ministrite nõukogusse. Lõplik otsus tuleb teha hiljemalt 10. oktoobriks.
