Sean Miller | Alex Jones Live
Ukraina sõda on sisuliselt sulandunud Iraani sõjaga ning vastamisi on kaks erinevat üleilmset jõublokki. Ameerika Ühendriigid ja NATO toetavad Ukraina kaudu varisõda Venemaa vastu, samal ajal kui Venemaa ja Hiina toetavad Iraani kaudu varisõda Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli vastu.
Reedel teatas Iraani välisministeerium, et Ukraina ründas Kaspia merel Iraani kaubalaeva, mille tagajärjel hukkus üks meremees ja teine sai vigastada. The Wall Street Journal kirjutas esmaspäeval sellest sõjalisest operatsioonist artiklis, mille pealkiri algas sõnadega „Kaks sõda põimuvad…“.
Vahetult pärast Iraani sõja puhkemist sõitis Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi Saudi Araabiasse, et tugevdada diplomaatilisi suhteid ja laiendada Ukraina liitlassuhteid ka Lähis-Ida suunal.
Atlantic Council kirjutas 31. märtsil:
Iraani sõja ajal, mil rahvusvaheline tähelepanu oli koondunud Lähis-Itta, külastas Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi märtsi lõpus Pärsia lahe riike. Ringreis tõi esile Ukraina järjest olulisema rolli sõjalise partnerina ja riigi kasvava mõju rahvusvahelises poliitikas.
Zelenskõi külastas ringreisi jooksul Saudi Araabiat, Araabia Ühendemiraate ja Katarit. Lähis-Ida sõja puhkemise järel olid need riigid otsinud Ukrainalt abi Iraani droonide tõrjumisel. Kiiev vastas, lähetades piirkonda droonitõrje spetsialistid kohaliku õhukaitse tugevdamiseks. Visiidiga sooviti sellele koostööle hoogu juurde anda.
Ringreisi käigus sõlmis Zelenskõi Pärsia lahe riikidega rea julgeolekukokkuleppeid, mida ta nimetas ajalooliseks. Kuigi nende sisu pole avalikustatud, arvatakse, et Ukraina jagab partneritele oma droonitõrje kogemusi ja tehnoloogilisi lahendusi. Vastutasuks loodetakse saada rahalist toetust, kindlam energiavarustus ning uusi strateegilisi investeeringuid. Mõlemad pooled näevad ka võimalust arendada pikemaajalist koostööd kaitse- ja tehnoloogiavaldkonnas.
President Donald Trump on viimastel päevadel püüdnud vähendada spekulatsioone võimaliku maailmasõja üle. Reedel avaldatud sotsiaalmeediapostituses rõhutas ta, et suurriikide osalus käimasolevates varisõdades ei ole tema hinnangul otsene.
Hiina president Xi ütles mulle meie hiljutisel kohtumisel Pekingis, et ta ei anna ega müü mitte mingil juhul relvi Iraani Islamivabariigile. See lubadus hõlmab ka Hiina ettevõtteid. Arvestades meie omavahelisi suhteid, usun ma tema sõnu. Lisaks teen ma Hiinale väga suuri teeneid. Ka president Putin kinnitas mulle, et vaatamata kohutavale sõjale Ukrainas ei müü ta Iraanile relvi. Ta mõistab, et mina ei müü relvi Ukrainale, vaid NATO riikidele. Nemad maksavad nende eest täishinna ning kuidas need relvad hiljem edasi jagatakse, ei ole mulle teada. Seetõttu usun, et kaks riiki, keda Iraani kontekstis kõige sagedamini nimetatakse, ei osale selles minu hinnangul otseselt. Kui nad seda siiski teeksid, oleksid tagajärjed neile väga halvad ega oleks kindlasti nende endi huvides. Tänan tähelepanu eest! President Donald J. Trump.
Kuigi Trumpi hinnangul tegutsevad varisõdade osapooled suurriikidest sõltumatult, näitab järgnev tema sõnul vastupidist.
Ka pärast Donald Trumpi ametisse asumist 2025. aastal on Ameerika Ühendriigid jätkanud Kiievi varustamist satelliitluurel põhineva sihtmärgiinfoga. Pärast Iraani sõja puhkemist 2026. aasta alguses alustas samasuguse luuretoe pakkumist Teheranile ka Moskva.
The Wall Street Journal kirjutas 24. märtsil, et Venemaa on Iraani sõja ajal tarninud Ukrainale relvi ja muud varustust.
The Wall Street Journali andmetel oli rünnaku eesmärk katkestada Venemaa sõjaline toetus Iraanile. Ajalehega rääkinud allikate sõnul tabati Kaspia merel asunud tarnekanalit, mille kaudu liikusid Venemaa ja Iraani vahel laskemoon, droonid ning muu relvastus.
Tegemist oli esimese korraga, kui Iisrael viis läbi rünnaku maailma suurimal siseveekogul. Kuna Kaspia meri ühendab Venemaa ja Iraani sadamaid ning asub väljaspool USA mereväe haaret, on see võimaldanud mõlemal riigil vedada seal vabalt nii relvastust kui ka muid kaupu, sealhulgas nisu ja naftat.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles hiljuti, et Ameerika Ühendriigid osalevad otseselt Ukraina rünnakutes Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide vastu.
„Ameeriklased ei piirdu üksnes abistamisega. Euroopa Liidu rahastatud relvatarnete, luureinfo, Starlinki süsteemi ja muu toetuse kaudu osalevad nad otseselt Ukraina relvade suunamisel sihtmärkide pihta, sealhulgas tsiviilobjektide vastu Venemaa territooriumil,“ ütles Lavrov kolmapäeval.
Üheks ülemaailmse konflikti peamiseks sihtmärgiks on kujunenud energiataristu. Mõned on nimetanud käimasolevat vastasseisu koguni energiamaailmasõjaks.
Ameerika Ühendriigid ja Iisrael on rünnanud Iraani energiaobjekte, samal ajal kui Teheran on andnud lööke Pärsia lahe riikide energiasektorile. Venemaa on sihikule võtnud Ukraina energiavõrgu ning Kiiev vastanud rünnakutega Venemaa energiataristu vastu.
Hormuzi väina jätkuv sulgemine ning Bab al-Mandebi väina osaline sulgemine on veelgi süvendanud survet maailma energiaturule.
Viimane konflikt, mis kasvas üle ülemaailmseks sõjaks, sai alguse pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid katkestasid Jaapani energiavarustuse ja külmutasid riigi varad. Selle tulemusena alustas Jaapan sõjalist operatsiooni USA mereväe vastu Hawaiil.
EBSCO kirjutab:
1941. aasta juulis külmutasid Ameerika Ühendriigid koos liitlastega Jaapani varad, et pidurdada riigi sõjalist tegevust Teises Hiina ja Jaapani sõjas ning selle laienemist Kagu-Aasiasse. Otsus sündis vastusena Jaapani sõjalistele operatsioonidele, sealhulgas Prantsuse Indohiina okupeerimisele ning sõjalise liidu sõlmimisele Saksamaa ja Itaaliaga.
Varade külmutamine piiras oluliselt Jaapani majandustegevust Ameerika Ühendriikides ning raskendas ka rahvusvahelist kaubandust, kuna suur osa rahvusvahelistest arveldustest toimus USA pankade kaudu. Koos kehtestatud naftaembargoga viis see Jaapani tõsise ressursipuuduseni, eriti nafta osas, mis oli sõjategevuse jätkamiseks hädavajalik.
Majanduslik surve jättis Jaapanile kaks võimalust. Kas nõustuda sanktsioonide tühistamise nimel oma väed tagasi tõmbama või minna otsesesse sõjalisse konflikti. Riik valis viimase tee ning ründas 7. detsembril 1941 Pearl Harborit, mis tähistas Teise maailmasõja olulist eskaleerumist. Jaapani varade külmutamine on jäänud üheks olulisemaks näiteks sellest, kuidas majandussanktsioonid võivad mõjutada sõjalisi otsuseid ja rahvusvahelisi suhteid.
