Sean Miller | Alexjoneslive.com
Iraani sõja jätkuva eskaleerumise tõttu muutub ulatusliku relvakonflikti puhkemise oht järjest reaalsemaks. Sellest hoolimata ei ole diplomaatilised suhtluskanalid täielikult katkenud ning osapooled hoiavad neid endiselt avatuna.
Kuigi olukorra leevenemine ei ole veel välistatud, on Iraan seisukohal, et riik on juba sattunud täiemahulisse sõtta.
„Tegelikkus on see, et Iraani Islamivabariik peab täna täiemahulist sõda,“ ütles Iraani president Masoud Pezeshkian esmaspäeval. „…Peame olema realistid ja leppima selle vastupanu loomulike tagajärgedega.“
Washington valmistub sõjategevust laiendama, kuid seisab seejuures silmitsi tõsiste piirangutega.
„Ameerika Ühendriigid valmistuvad ulatuslikumaks sõjaks,“ ütles üks USA administratsiooni sisearuteludega kursis olev anonüümseks jääda soovinud ametnik esmaspäeval ajalehele The Washington Post.
Ametniku sõnul suurendab Pentagon piirkonnas paiknevate sõjalennukite arvu, kuid sõjalise tegevuse laiendamist piiravad õhutõrjesüsteemide ja kaugmaarelvastuse varude puudus. Lisaks raskendavad vägede ja lennukite juurde toomist sõjalisele taristule tekitatud kahjustused. Ametniku hinnangul hakkavad Ameerika Ühendriikide võimalused oma sõjalist jõudu piirkonda juurde tuua ammenduma.
„Meil ei ole piisavalt ressursse, et operatsioone ohutult jätkata ning ma ei usu, et Valge Maja seda mõistab,“ ütles ametnik.
Ka mitmed sõjanduseksperdid kahtlevad, kas Washington suudaks Iraani vastu edukalt maavägesid kasutada.
„Ma arvan, et oleks viga paigutada maavägesid Hormuzi väina saartele või Iraani rannikule,“ ütles Washingtonis tegutseva mõttekoja Center for Strategic and International Studies kaitse- ja julgeolekuosakonna juht Seth Jones. „Ma ei usu, et USA väed on valmis iraanlaste kaugmaa rünnakuteks.“
Sõjategevuse jätkumine kurnab mõlemat poolt, kuid viimaste päevade hoogustunud rünnakud suurendavad ohtu, et konflikt võib kontrolli alt väljuda.
Laupäeval hoiatas The Wall Street Journal, et konflikti hiljutine eskaleerumine võib kaasa tuua mitmeid tõsiseid tagajärgi:
Konflikti laienemine avaldaks täiendavat survet naftahindadele, mis on juba sel nädalal tõusnud enam kui 10 protsenti, ning mõjutaks negatiivselt maailmamajandust. Just need riskid valmistavad president Donald Trumpile erilist muret. Samal ajal seisab Iraan silmitsi ulatusliku ülesehitustööga ning rahulolematus valitsuse vastu on riigis süvenemas.
Seetõttu on mõlemal poolel põhjust vältida konflikti edasist teravnemist. Samal ajal püüavad mõlemad oma läbirääkimispositsiooni tugevdada, mis suurendab ohtu, et vastastikune eskaleerumine võib väljuda kontrolli alt, ütles Tennessee ülikooli Chattanooga linnaku õppejõud ja Iraani julgeolekuteenistuste ekspert Saeid Golkar.
„Olukord eskaleerub väga kiiresti ja hakkab kontrolli alt väljuma,“ ütles ta. „On oht, et konflikt kasvab taas täiemahuliseks sõjaks, isegi kui kumbki pool seda tegelikult ei soovi.“
CBS News kirjutas esmaspäeval, et kuigi sõjategevus on ägenenud, jätkub pooltevaheline mitteametlik diplomaatiline suhtlus.
„Vahendajad on meid toimunust teavitanud ja oleme neilt saanud sõnumeid. Ma ei hakka üksikasjadesse laskuma, kuid oluline on see, et diplomaatiline tegevus on viimastel päevadel olnud aktiivne ning mitmed vahendajad on edastanud meile erinevaid ettepanekuid,“ ütles Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Esmaeil Baqaei esmaspäeval Teheranis toimunud pressikonverentsil.
USA riigisekretär Marco Rubio ütles pühapäeval, et Iraan on nii otse kui ka erinevate vahendajate kaudu andnud Ameerika Ühendriikidele mõista, et soovib läbirääkimisi.
Rubio ütles, et naasmine diplomaatiliste läbirääkimiste juurde oleks „väga positiivne“ areng, kuid lisas: „Kahjuks ei ole me praegu veel sellesse punkti jõudnud.“
USA keskväejuhatus (CENTCOM) avaldas pühapäeva õhtul pressiteate, milles kirjeldas oma sõjalist tegevust Iraani vastu.
„CENTCOMi üksused andsid lööke Iraani sõjaväe juhtimiskeskustele, õhutõrje- ja rannikuseireobjektidele, mereväe võimekusele, raketi- ja droonide stardipaikadele ning sidevõrkudele, et veelgi vähendada Iraani suutlikkust rünnata Hormuzi väina läbivaid kaubalaevu ja tsiviilaluseid,“ teatas keskväejuhatus avalduses.
Sõjategevuse peamine raskuskese on nüüdseks kandunud Hormuzi väina ümber toimuvale vastasseisule. USA riigisekretär Marco Rubio tunnistas pühapäeval, et Ameerika Ühendriikide rünnakud on seotud sooviga hoida Hormuzi väin laevaliiklusele avatuna.
„Ainus põhjus, miks Ameerika Ühendriigid neid rünnakuid korraldavad, on see, et Iraan kasutab neid vahendeid rahvusvahelise kaubalaevanduse ründamiseks,“ ütles ta ajakirjanikele.
„Hormuzi väin on rahvusvaheline laevatee, kuid Iraan jätkab seal liikuvate laevade ründamist,“ lisas ta. „Ameerika Ühendriigid ei piirdu üksnes nende laevade kaitsmisega, vaid ründavad ka objekte, kust Iraan neid rakette ja droone teele saadab.“
Tasub meeles pidada, et enne USA ja Iisraeli rünnakuid Iraani vastu veebruari lõpus oli Hormuzi väin rahvusvahelisele laevaliiklusele avatud.
