Cindy Harper | Reclaim The Net
Brüsselil on probleem inimestega, kes soovivad internetis anonüümseks jääda, ning nüüd on Euroopa Liidu ametnike tähelepanu all ka tööriistad, mis seda võimaldavad.
Euroopa Komisjoni tehnoloogiavolinik Henna Virkkunen ütles ajakirjanikele, et VPN teenused on nüüd samuti Euroopa Liidu tähelepanu all, kuna Brüssel survestab liikmesriike võtma kasutusele uut vanusekontrolli rakendust.
Kui Virkkunenilt küsiti, kuidas kavatseb Euroopa Liit takistada lastel VPN teenuste abil vanusepiirangutest mööda pääsemist, vastas ta: „See on samuti oluline osa järgmistest sammudest, et tagada, et sellistest kontrollidest ei oleks võimalik kõrvale hiilida.”
VPN teenused ei ole pelgalt vahend teismelistele, kes soovivad pääseda ligi Instagramile. Need aitavad ajakirjanikel kaitsta oma allikaid, võimaldavad režiimikriitikutel suhelda pereliikmetega ning annavad tavakasutajatele võimaluse takistada internetiteenuse pakkujatel salvestamast iga veebilehte, mida nad külastavad. Kui võimud hakkavad käsitlema sellistest piirangutest möödahiilimist probleemina, mille takistamiseks soovitakse sekkuda internetivõrgu toimimisse, tähendab see sisuliselt seda, et privaatsust kaitsvatest tööriistadest tehakse probleem, mitte loomulik vastus süsteemile, mis nõuab tavapärase internetikasutuse puhul isikutuvastust.
VPN teenuste küsimus tõusis esile pressikonverentsil, kus Euroopa Komisjon rääkis laiemalt oma karmistuvast regulatiivsest survest internetiplatvormidele.
Brüssel teatas esialgsest hinnangust, mille kohaselt võis Meta rikkuda digiteenuste määrust, kuna ettevõte ei suutnud takistada alla 13 aastaste laste ligipääsu Facebookile ja Instagramile. Komisjoni sõnul ei hinnanud ega vähendanud ettevõte piisavalt hoolsalt riske, mis kaasnevad sellega, et alla 13 aastased lapsed nende teenuseid kasutavad.
Euroopa Komisjoni enda andmetel pääseb nendele platvormidele vanusepiirangust hoolimata ligi ligikaudu 12 protsenti alla lubatud vanuse olevatest Euroopa lastest.
Virkkuneni sõnul ei ole tegemist uute nõuete kehtestamisega, vaid olemasolevate reeglite jõustamisega. „Digiteenuste määrus nõuab, et platvormid rakendaksid omaenda reegleid. Kasutustingimused ei tohi olla lihtsalt kirjalikud deklaratsioonid, vaid peavad olema aluseks konkreetsetele sammudele kasutajate, sealhulgas laste kaitsmisel,” ütles ta.
Ka Euroopa Komisjoni pressiesindaja kordas sama sõnumit, öeldes väljaandele ISMG, et digiteenuste määrus ei kohusta kasutusele võtma konkreetseid meetmeid ning viitas võimalike lahendustena näiteks platvormide parematele sisemistele kontrolliprotsessidele.
Selline väide kõlab aga vastuoluliselt kõige muu kõrval, mida Brüssel samal ajal teeb. Euroopa Komisjon avaldas juba eelmise aasta juulis juhised, milles soovitati kasutusele võtta vanusekontrolli süsteemid. Nüüd survestatakse liikmesriike nende tööriistade kasutuselevõttu kiirendama.
Euroopa Komisjon on loonud ka raamistiku, mis määrab ära, millised teenusepakkujad võivad vanuse tõendamise teenuseid pakkuda. Lisaks valmis ametlik mobiilirakendus, kuhu kodanikud saavad laadida oma passi või ID kaardi andmed ning mida nähakse eeskujuna liikmesriikide üleriigiliste süsteemide loomisel.
Virkkuneni sõnul on tegemist omamoodi „eeskujuga”, mille eesmärk on ühtlustada vanusekontrolli süsteemid kogu Euroopa Liidus.
Väita, et midagi ei muudeta kohustuslikuks, samal ajal kui samm sammu haaval pannakse paika kogu selleks vajalik taristu, on omaette poliitiline mäng.
Euroopa Komisjoni esialgset hinnangut vaadates peab Meta nüüd küsima, kuidas oleks üldse võimalik nende nõuetega realistlikult kooskõlas tegutseda ilma kasutusele võtmata samu tööriistu, mille kohustuslikkust komisjon ise samal ajal eitab.
Komisjoni enda rakendus näitab hästi, miks sellised süsteemid turvaekspertides ärevust tekitavad. Alles eelmisel kuul kirjeldas Brüssel seda süsteemi kui „tehniliselt valmis” ja „kasutuselevõtuks sobivat lahendust”.
Seejärel avaldati rakenduse lähtekood avalikuks kontrolliks ning mitmed turvakonsultandid suutsid selle mõne minutiga lahti murda, mille järel Euroopa Komisjon hakkas oma varasemaid väiteid pehmendama.
Virkkunen tunnistas, et Euroopa Komisjoni enda sotsiaalmeedia vanusepiirangute teemaline eksperdirühm ei esita oma lõplikke järeldusi enne suve, kuid tema sõnul tuleb tegutseda juba praegu, kuna liikmesriigid liiguvad selle teemaga niikuinii edasi.
