Cindy Harper | Reclaim The Net
Saksamaa valitsus on koostanud seaduseelnõu, mille kohaselt muutuks tehisintellekti abil loodud või levitatud sisu avaldamine kriminaalkuriteoks, kui see „jätab mulje tegelikust sündmusest seoses teise isikuga” ning võib „tekitada sellele isikule märkimisväärset mainekahju”. Karistuseks nähakse ette kuni kaks aastat vangistust.
Eelnõu ei sea tingimuseks, et sisu peaks olema pornograafiline, vägivaldne või klassikalises õiguslikus mõttes laimav. Sisuliselt jääb riigi otsustada, mida peetakse „mainekahjuks”, ning ka meemide jagajat võib ähvardada vanglakaristus.
Justiitsminister Stefanie Hubig algatas seaduseelnõu menetlemise peale seda, kui näitleja Collien Fernandes esitas oma endise abikaasa Christian Ulmeni suhtes süüdistusi, mis puudutasid tema nõusolekuta loodud süvavõltsitud pornograafilist materjali.
Kriitikute hinnangul ulatub Hubigi ministeeriumi eelnõu aga seksuaalsete deepfake’ide ohvrite kaitsmisest märksa kaugemale, mistõttu seos algse juhtumiga mõjub pigem ettekäändena.
Eelnõu loob kolm uut või laiendatud kuriteokoosseisu. Muudetud karistusseadustiku §184k käsitleks nõusolekuta pornograafilisi deepfake’e, mille eest võib karistada kuni kaheaastase vangistusega, kuid uus §201b kriminaliseeriks ka mittepornograafilised deepfake’id, mis võivad „tekitada märkimisväärset mainekahju”. Lisaks oleks uus §202e suunatud loata digitaalse jälgimise ja nuhkvara kasutamise vastu.
Teise inimese telefoni tema teadmata varjatud jälgimisvahendite paigaldamise kriminaliseerimine on iseenesest mõistlik õiguskaitseline meede. Kriitikute sõnul kasutatakse seda sätet aga justkui kattevarjuna ülejäänud eelnõu jaoks.
Tegelik probleem peitub aga §201b-s, sättes, millel ei ole pornograafiaga sisuliselt mingit pistmist, küll aga väga palju poliitilise väljendusvabadusega. Nagu kirjutas kaitseadvokaat Udo Vetter oma õigusteemalises blogis, karistab kavandatav §201b kuni kaheaastase vangistusega igaüht, kes teeb kolmandale isikule kättesaadavaks arvutiprogrammi abil loodud või muudetud sisu, mis jätab mulje tegelikust sündmusest seoses teise isikuga ja võib oluliselt kahjustada selle isiku mainet.
Selline sõnastus on piisavalt lai, et hõlmata ka poliitikust tehtud satiirilisi meeme, paroodiavideoid või poliitilise kommentaarina kasutatud töödeldud pilte.
Vetter nimetab eelnõud „värskelt poleeritud Trooja hobuseks”. Tema peamine tähelepanek on karm: kavandatav § 201b ei nõua, et kujutatud oleks alasti inimesed või kehaosad ega sedagi, et inimene oleks asetatud seksuaalselt alandavasse olukorda. Samuti ei eelda säte alandamist, vägivalla ülistamist ega vihkamisele õhutamist. Selle sihtmärgiks on hoopis meemidest või videotest tulenev „märkimisväärne mainekahju”, mis ulatub süvavõltsitud pornograafiast märksa kaugemale ning puudutab juba poliitilise arutelu tuuma.
Eelnõu sisaldab küll erandit satiiri ja poliitilise kunsti jaoks. Paberil näib see olevat kaitsemehhanism. Vetteri hinnangul on see erand aga „struktuurselt kasutu” just poliitilise satiiri keskse vormi puhul, sest poliitilise deepfake’i mõte ongi tegelikkuse jäljendamine.
Satiiriline mõju sünnib sarnasusest päris sündmustega. Kohtuotsus, mis tunnistab konkreetse meemi kaitstud satiiriks, võib saabuda alles aastate pärast. Politsei läbiotsimine meemilooja kodus toimub aga hommikul kell kuus.
See ongi niinimetatud jahutav mõju, mille Vetter sõnaselgelt välja toob. Mitte süüdimõistmine ise, vaid protsess. „Kõigi arvutite ja seadmete konfiskeerimine, õigusabikulud ning kuudepikkune stigmatiseerimine käimasoleva kriminaaluurimise tõttu on juba iseenesest piisav karistus,” kirjutab ta.
„Õiguspärane ja terav kriitika vaibub juba enne kohtulahendit ainuüksi repressioonihirmu tõttu.” Inimesed lõpetavad poliitiliste meemide loomise mitte seepärast, et neid tingimata süüdi mõistetaks, vaid kuna nad ei saa endale lubada sellise riski võtmist.
Saksamaal leidub sellise lähenemise võimalike kuritarvituste kohta juba otsene näide. 2021. aastal vastu võetud poliitikute solvamise vastase seaduse (§ 188 StGB) alusel teostati 2024. aastal kodu läbiotsimine mehe juures, kes oli internetis jaganud iroonilist pildimontaaži, kus toonast majandusministrit Robert Habecki nimetati sõnaga „Schwachkopf” („idioot”), kasutades Schwarzkopfi kosmeetikabrändi tuntud kirjatüüpi. Nii rakendati seadust, mis oli mõeldud kohalike omavalitsuste volikoguliikmete kaitseks ahistamise eest, hoopis föderaalministri kohta tehtud nalja tõttu ning politsei saadeti inimese koju. Kavandatav deepfake’i seadus annaks prokuratuurile veelgi laiema tegutsemisruumi.
