Peeter Proos | Vanglaplaneet
Pühapäeval teatas USA president Donald Trump, et Iraani sõja lõpetamiseks peab Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu nõustuma selle lõpetamisega. Trumpi sõnul ei saa konflikt lõppeda ilma Iisraeli valitsusjuhi heakskiiduta.
Trump märkis, et otsus ei ole täielikult ühepoolne. „Ma arvan, et see on vastastikuline otsus, vähemalt mingil määral. Oleme sellest rääkinud. Teen otsuse õigel ajal, kuid arvesse võetakse kõiki asjaolusid,“ ütles Trump.
Benjamin Netanyahu külastab president Trumpi sisuliselt iga paari kuu tagant ning suur osa nende kohtumistest toimub suletud uste taga.
Telekanal Al Jazeera märkis veebruaris, et viimase aasta jooksul ei ole ükski teine maailma liider teinud Ameerika Ühendriikidesse ametlikke visiite nii sageli kui Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu. Samas loos viidati ka sellele, et Netanyahu on valmis purustama omaenda rekordi, kuna valmistub järjekordseks reisiks Ameerika Ühendriikidesse. See oleks juba kuues visiit pärast seda, kui Donald Trump 2025. aasta alguses taas Valgesse Majja naasis.
Trump ütles pühapäeval, et kuigi lõpliku otsuse Iraani sõja lõpetamise kohta teeb tema ise, nimetas ta seda otsust samas siiski vähemalt osaliselt vastastikuseks.
Iisraeli peaministri mõju üle Ameerika Ühendriikide valitsuse üle on tekitanud märkimisväärse poleemika ning teema on olnud avalikus arutelus terava tähelepanu all.
Kolmapäeval tunnistas Trump, et Ameerika Ühendriigid ründasid Iraani selleks, et kaitsta Iisraeli. See oli vastuolus tema teisipäevase väitega, mille kohaselt hoidsid Ameerika Ühendriigid kogu olukorda täielikult enda kontrolli all.
„Ma arvan, et kui meie poleks seda esimesena teinud, oleksid nemad rünnanud Iisraeli,“ ütles Trump.
Teisipäeval küsis üks ajakirjanik Trumpilt, kas Iisrael sundis teda Iraani vastu rünnakuid alustama ning kas Benjamin Netanyahu tõmbas Ameerika Ühendriigid sellesse sõtta.
„Ei. Võib olla sundisin hoopis mina neid tegutsema,“ vastas president.
Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli ühise operatsiooni Epic Fury käigus on nüüdseks hukkunud seitse USA relvajõudude sõdurit. Viimane neist sai surmavalt haavata rünnakus, mis oli suunatud Saudi Araabias paiknenud Ameerika Ühendriikide vägede vastu.
Neli USA sõjaväelast hukkus 1. märtsil, kui Iraani droon tabas Kuveidis asuvat Šuaiba sadamat. Rünnak toimus päev pärast sõja puhkemist. USA keskväejuhatus teatas 2. märtsil veel kahe sõjaväelase hukkumisest.
President Donald Trump avaldas neile laupäeval austust, kui hukkunute säilmed tagasi Ameerika Ühendriikidesse toodi.
„Nad on meie riigi suured kangelased ja nii see ka jääb,“ ütles Trump.
Nafta hinnast rääkides sõnas Trump, et hinnatõus on vaid lühiajaline ja see on rahu nimel väike hind.
Pühapäeval Truth Socialis avaldatud postituses kinnitas Trump, et hinnad langevad kiiresti, kui Iraani tuumaoht on lõplikult kõrvaldatud.
Brenti toornafta hind kerkis vahepeal peaaegu 120 dollarini barreli kohta, kuid langes seejärel 106,23 dollarile.
„Nafta hinnad võivad lühiajaliselt tõusta, kuid langevad kiiresti, kui Iraani tuumaoht on kõrvaldatud. See on Ameerika Ühendriikide ja kogu maailma turvalisuse ja rahu nimel väga väike hind,“ kirjutas Trump.
Laevaliiklus strateegiliselt tähtsas Hormuzi väinas, mille kaudu liigub iga päev ligikaudu viiendik kogu maailma naftaveost, on pärast operatsiooni Epic Fury algust sisuliselt seiskunud.
Ameerika Autoliidu andmetel tõusis möödunud nädalal tavalise bensiini keskmine hind riigis 27 sendi võrra gallonilt, ulatudes keskmiselt 3,25 dollarini.
Organisatsiooni sõnul oli eelmine kord, kui bensiini keskmine hind tõusis riigis nädalaga sama järsult, 2022. aasta märtsis, vahetult pärast Venemaa ja Ukraina vahelise sõja algust.
USA energiaminister Chris Wright ütles telekanalile CBS, et hinnad peaksid langema pigem nädalate kui kuude jooksul ning lisas, et Iraani vastu suunatud operatsioon võib tuua kaasa isegi senisest madalamate energiahindade ajastu.
