Sean Miller | Infowars
NATO on alates jaanuarist andnud Ukrainale, mis ei kuulu allianssi liikmeskonda, 33 miljardit dollarit Venemaa-vastase sõja tarbeks. Hoolimata ulatuslikest tõenditest rahapesu kohta Ukrainas kavatseb sõjaline ühendus eraldada Kiievile aasta lõpuks veel 50 miljardit dollarit.
NATO sõjalise komitee esimees Giuseppe Cavo Dragone kinnitas, et allianss jätkab sõjalise abi andmist ja suurendab seda veelgi, süüdistades Venemaad dialoogi venitamises. Ta täpsustas summasid, mis on juba Kiievile antud, ning neid, mis on veel plaanis eraldada.
Dragone lükkas siiski tagasi spekulatsioonid, et NATO võiks oma vägesid Ukrainasse saata – idee, mida on õhutanud näiteks Prantsusmaa ja Suurbritannia. Tema kinnitas, et „me ei ole NATO-s sellest üldse rääkinud, me pole seda isegi maininud,“ lisades, et sellised ideed on „enneaegsed“ ja püsivad endiselt „algfaasis“.
Nädalavahetusel ründas Ukraina Venemaa Kurski tuumajaama.
Ukraina droonirünnak tabas Venemaa tuumaelektrijaama, tekitades tulekahju ja vähendades jaama toodangut.
Pühapäeval, 24. augustil – päeval, mil Ukraina tähistab iseseisvust Nõukogude Liidust – saadeti umbes sada drooni ründama sihtmärke tosinas eri Venemaa piirkonnas.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et 95 Ukraina drooni tulistati alla.
Üks droon lasti alla Kurski tuumajaama lähedal, umbes 40. miili kaugusel Ukraina-Venemaa piirist. See tabas abitransformaatorit, põhjustas tulekahju ja vähendas 3. reaktori toodangut poole võrra.
Vene ametivõimude sõnul püsisid kiirgustasemed tavapärased ning rünnaku tagajärjel keegi vigastada ei saanud.
See ei olnud Kiievi esimene katse tekitada tuumakatastroofi. Veebruaris pommitas Ukraina Tšornobõli tuumajaama kompleksi.
Nädalavahetusel ründasid Ukraina Droonid ka Ust-Luga sadamat Soome lahe ääres, sihiks suur kütuseekspordi terminal ja töötlemiskompleks.
Kuigi Kiiev ei kommenteerinud viimast rünnakut, on Ukraina varem öelnud, et drooni- ja raketirünnakud Venemaa territooriumil on vastus Venemaa jätkuvatele rünnakutele Ukraina kriitilise taristu vastu.
