Cindy Harper | Reclaim The Net
Pinged selle üle, kuidas kliimamuutustest räägitakse ja kes seda arutelu suunab, on kogu Euroopas süvenemas.
Sel nädalal kaitses Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni ees oma kliimadesinformatsiooni vastast kampaaniat. Mitmed parlamendiliikmed astusid sellele aga tugevalt vastu, väljendades muret, et selline tegevus võib ohustada sõnavabadust.
Brüsselis toimunud komisjoni istungil püüdis Euroopa Komisjoni esindaja Emil Andersen teha selget vahet arvamuste ja faktide vahel. „Vabas ühiskonnas võib igaühel olla oma arvamus, aga mitte omaenda faktid,“ ütles ta. Tema sõnavõtt tekitas aga kohe tugevat vastukaja – mitmed parlamendiliikmed hoiatasid, et teaduse autoriteedile tuginedes võidakse hakata piirama põhiõigusi ja ületada riigi volituste piire.
Saksamaa erakonna AfD esindaja Anja Arndt seadis kahtluse alla valitseva seisukoha kliimaküsimustes ja süüdistas ELi selles, et desinformatsiooni vastane poliitika on muutunud relvaks. „See on otsene rünnak sõnavabaduse, teadusvabaduse ja tõe vastu,“ teatas ta. Tema parteikaaslane Marc Jongen hoiatas, et kui Euroopa Komisjon hakkab ise otsustama, mis on tõde, siis oleme teel totalitaarse süsteemi poole.
Samal ajal tekitas Ühendkuningriigis poleemikat Leiboristliku Partei toetaja ja „rohelise energia“ ettevõtte Ecotricity asutaja Dale Vince, kes ütles avalikult, et kliimaskeptikat ei tohiks mitte ainult ümber lükata, vaid selle eest tuleks ka karistada. Sotsiaalmeedias kirjutas ta: „Kui see oleks minu teha, muudaksin kliimaeituse kriminaalkuriteoks – arvestades, kui palju kahju see põhjustab, isegi lihtsalt sellega, et aeglustab teekonda süsinikuneutraalsuse suunas.“ Vince ei kutsunud üles dialoogile ega läbipaistvusele, vaid nõudis karistusi vastupidiste seisukohtade väljendamise eest.
Vince’i kommentaarid ilmusid vahetult pärast seda, kui Briti energiaminister Ed Miliband ründas nii Konservatiivset Parteid kui ka Reform UK-d, süüdistades neid kliimapoliitika elluviimise pidurdamises. Ajalehele The Times antud intervjuus märkis ta, et „tulevased põlvkonnad“ võtavad nad selle eest vastutusele.
Kuigi üldiselt ollakse ühel meelel, et keskkonnapoliitika on oluline, ohustavad üleskutsed keelustada eriarvamused demokraatia põhialuseid. Kui vastupidiseid seisukohti hakatakse pidama ohtlikeks või sobimatuteks ja nende eest karistama, muutub avalik arutelu ühepoolseks kajakambriks.
Euroopa Parlamendis ei piirdunud skepsis Komisjoni desinformatsioonikampaania suhtes vaid poliitilise spektri servas tegutsevate erakondadega. Ka Euroopa Rahvaparteisse kuuluv tsentristlik saadik Sander Smit avaldas muret, et Komisjoni toetatud faktikontroll võib piirata avalikku arutelu, eriti valimiste ajal. Tema sõnul võib selline lähenemine muuta „teatud tüüpi arutelud“ täiesti võimatuks.
Teised saalis viibinud parlamendiliikmed olid vastupidisel seisukohal. Liberaalsete ja sotsiaaldemokraatlike fraktsioonide esindajad rõhutasid, et kliimateaduse eitamine ei ole demokraatlikus arutelus vastuvõetav seisukoht. Uueneva Euroopa fraktsiooni liige Gerben-Jan Gerbrandy kinnitas, et kliimateaduse aktsepteerimine põhineb tõenditel, selle eitamine aga on tema sõnul puhtalt ideoloogiline. Ta kutsus parlamendiliikmeid üles säilitama aruteludes ausust ja looma ühisrinnet kliimaeituse vastu. Samuti palus ta Komisjonil ametlikult ümber lükata AfD väited, mida ta nimetas jamaks.
