Peeter Proos | Vanglaplaneet
Esmaspäeval kukkus kokku üks suuremaid Euroopa elektrivõrke, tuues kaasa massilisi elektrikatkestusi Portugalis, Prantsusmaal ja Hispaanias. Seda vaid mõned päevad pärast seda, kui Hispaania teatas oma taastuvenergia eesmärkide saavutamisest.
16. aprillil suutis Hispaania esmakordselt ajaloos katta kogu riigi energiavajaduse 100% ulatuses “puhta” taastuvenergiaga, kasutades selleks tuule-, päikese- ja hüdroelektrienergiat.
Eelmisel nädalal teatas PV-Magazine.com: „Hispaania elektrivõrgu haldaja Red Eléctrica kinnitas, et 16. aprillil rahuldasid taastuvenergia allikad esmakordselt kogu riigi mandriosasüsteemi elektrivajaduse.”
„16. aprillil kell 11:15 suutsid tuule- ja päikeseenergia ühiselt toota 100,63% riigi koguelektrivajadusest. See on esmakordne Hispaania energialoos. Erinevalt varasematest rekorditest toimus see tööpäeval.“
Esmaspäeval, 28. aprillil, tabas aga piirkonda ulatuslik, mitut riiki hõlmanud elektrikatkestus, põhjustades kaose kümnetele miljonitele inimestele, ettevõtetele ja suurtele transpordikeskustele ning sundis Hispaaniat ja Portugali välja kuulutama eriolukorra.
Massiline elektrikatkestus lõi tugevalt rivist välja infrastruktuuri, mobiilside ja transpordisüsteemid. Linnades valitses liikluskaos, kuna valgusfoorid lakkasid töötamast ja ulatuslikud häired tabasid rongijaamu, lennujaamu, lifte, tehaseid ja ettevõtteid.
🇪🇺 Major Blackouts Hit Western Europe
— Conflict Dispatch (@ConflictDISP) April 28, 2025
Widespread power outages hit Portugal, Spain, Andorra, and France. The cause remains unclear as of now. Some reports suggest a possible spread to Belgium and the Netherlands, though this isn’t confirmed yet. pic.twitter.com/rrOPTkZh2j
The Guardian teatas:
Inimesed jäid lõksu liftidesse, seisid kinni jäänud rongides ja autodes või jäid lennujaamadesse. Sajad inimesed liikusid pimedates metrootunnelites ainult telefonitulede abil. Paljud tormasid sularaha eest esmatarbekaupu ostma või alustasid pikka jalutuskäiku koju.
Elektri kadudes lakkasid töötamast mobiili ja internetivõrgud. Haiglad lükkasid edasi plaanilised operatsioonid ning kriitilisi patsiente aidati generaatorite abil. Kuigi elektrooniline pangandus toimis varulahenduste abil, olid enamik pangaautomaate rivist väljas.
Hispaanias ja Portugalis tormasid inimesed sularaha välja võtma, kartes pikemaid katkestusi. Público teatas, et Lissabonis seisid tudengid ja kontoritöötajad pangaautomaatide juures järjekorras. Paljud võtsid välja sadu eurosid valmistudes võimalikeks pikemateks häireteks.
Hispaania raudteevõrk Adif teatas ulatuslikust pingelangusest, mistõttu peatati rongiliiklus üle kogu riigi. Madridi ja Barcelona metrooteenus seiskus samuti ning üksnes Madridis tehti liftirikete tõttu vähemalt 150 hädaabikõnet.
Madrid-Barajase ja Barcelona-El Prati lennujaamades tekkis lennufirmade sõnul suuri hilinemisi ja suur segadus tuhandete reisijate seas. Samasugune kaos puhkes Portugalis Lissaboni lennujaamas, kus inimesed jäid teadmatuses ootama.
Fordi Almussafese tehas seiskas tootmise ja veokitootja Iveco peatas tegevuse nii Madridis kui ka Valladolidis.
Hispaania riiklik liiklusamet DGT kutsus inimesi üles vältima sõitmist, välja arvatud hädavajadusel, kuna valgusfoorid ja liiklusmärgid ei toimi. Madridis juhendasid politseinikud liiklust tähtsamatel ristmikel käsitsi.
Ka Lõuna-Prantsusmaa mõned piirkonnad olid katkestusest mõjutatud, kuid seal suudeti elektrivarustus kiiresti taastada. Baleaari ja Kanaari saared pääsesid häiretest, kuna kasutavad iseseisvaid energiasüsteeme.
Paljud sotsiaalmeediakasutajad süüdistasid katkestuses Hispaania elektrivõrgu üleminekut taastuvenergiale, viidates, et probleemiks näib olevat liigne päikeseenergia tootmine.
FinancialExpress.com andmetel teatas Red Eléctrica, et elektrivarustus taastatakse 6–10 tunni jooksul, süüdistades katkestuses „ebanormaalseid võnkumisi“ kõrgepinge liinides, mille põhjustasid äärmuslikud temperatuurikõikumised Hispaanias.
Veebisait märkis, et see haruldane nähtus, mida nimetatakse „indutseeritud atmosfääriliseks variatsiooniks“, põhjustas Euroopa ühendatud elektrivõrgus sünkroonimisprobleeme, mis omakorda tekitasid järjestikuseid häireid ja laialdasi katkestusi.
Esialgu kahtlustati, et katkestused olid tingitud häkkerite küberrünnakutest energiavõrgu vastu, kuid on üha selgem, et süüdi on ülemäärane taastuvenergia usaldamine.
Igal juhul näitab see hästi, milleni nn rohepööre tegelikult viib. Äärmiselt naiivne on arvata, et selle eesmärk on siiralt keskkonda päästa ja et „taastuvenergia“ probleemid tulenevad pelgalt ebakompetentsusest. Meenutagem Covidi-aegseid lukustusi — räägitud on ka kliimalukustustest. Nüüd on globalistid „taastuvenergiale ülemineku“ fantaasiaga saanud enda kätte veel ühe tugeva ässa, millega lisaks rahandussüsteemile inimkonda ümber oma sõrme keerata.
