Sean Miller | Infowars
Pärast teisipäeva hommikul president Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini vahel toimunud telefonikõnet teatati, et Washington ja Moskva alustavad viivitamatult läbirääkimisi Ukraina sõja lõpetamiseks, jättes Volodõmõr Zelenskõi aruteludest kõrvale. Kuulutati välja relvarahu kogu energeetika- ja infrastruktuuri sektoris ning vihjati võimalikule geopoliitilisele korrale, kus USA ja Venemaa moodustavad liidu. See uus globaalne kord eemaldub Teise maailmasõja järgsetest kokkulepetest, kus USA oli seotud Lääne-Euroopa vastasseisuga Venemaale, ning taastab 19. sajandi geopoliitilise jõudude tasakaalu.
„Mõlemad liidrid väljendasid vastastikust huvi kahepoolsete suhete normaliseerimise vastu, tunnistades Venemaa ja USA ühiskohustust tagada ülemaailmne julgeolek ja stabiilsus. Selles kontekstis arutati erinevaid võimalikke koostöövaldkondi, sealhulgas vastastikku kasulikke majandus- ja energiakoostöö projekte,” seisab Kremli avalduses.
Ka USA ametlik teade rõhutas uue geopoliitilise korra loomist.
„Mõlemad liidrid nõustusid, et USA ja Venemaa vahelise suhete paranemine avab tohutud võimalused. See hõlmab suuri majanduslepinguid ja geopoliitilist stabiilsust, kui rahu on saavutatud,” teatas Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt.
Venemaa Riigiduuma saadik Aleksei Žuravljov ütles, et Moskva ja Washingtoni seisukohad võivad järk-järgult ühtlustuda ning Ukraina jaoks ei jää seal vahepealset positsiooni.
„Me peame läbirääkimisi ainult ja eranditult USA-ga,” kinnitas ta.
Trump rõhutas pärast kõnet, et Putin suhtub sõja lõpetamisse positiivselt ja tegutseb selles suunas kiiresti.
„Minu tänane telefonikõne Venemaa presidendi Vladimir Putiniga oli väga hea ja produktiivne,” ütles Trump. „Lepime kokku koheses relvarahus kogu energeetika- ja infrastruktuuri osas, mõistes, et liigume kiiresti täieliku relvarahu ja lõpuks selle kohutava sõja lõppemise suunas. See sõda poleks kunagi alanud, kui mina oleksin president olnud! Paljud rahulepingu elemendid olid arutelus, sealhulgas tõsiasi, et tuhanded sõdurid hukkuvad, ning nii president Putin kui ka president Zelenskõi soovivad seda lõpetada. See protsess on nüüd täies hoos ja loodetavasti saame selle inimkonna nimel lõpule viia!”
Samuti toimus täna 175 vangistatud isiku vahetus Kiievi ja Moskva vahel.
Eelmise neljapäeva telefonikõnes kutsus Trump Putinit üles mitte hävitama ümber piiratud Ukraina sõdureid Kurskis. Pärast seda käskis Putin neil alistuda. Peale teisipäevast kõnet selgitas ta, kuidas Venemaa nende sõduritega alistumise korral käitub.
„Vastuseks Trumpi hiljutisele palvele tagada Kurski piirkonnas ümber piiratud Ukraina sõdurite turvalisus kinnitas Putin, et Venemaa lähtub humanitaarsetest kaalutlustest. Ta kinnitas oma Ameerika kolleegile, et alistuvatele Ukraina sõduritele tagatakse turvalisus ja neid koheldakse vastavalt Venemaa seadustele ja rahvusvahelistele humanitaarreeglitele,” seisis Kremli avalduses.
Venemaa väljendas siiski muret Ukraina jätkuvate rünnakute pärast ja kutsus USA-d üles lõpetama igasuguse toetuse Kiievile.
„Rõhutati, et edasise eskalatsiooni vältimise ja poliitilis-diplomaatilise lahenduse suunas liikumise oluline tingimus on kogu välisabi ja luureinfo jagamise lõpetamine Ukrainale,” teatas Kreml.
Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt esitas administratsiooni ametliku kokkuvõtte kõnest.
President Donald J. Trumpi ja president Vladimir Putini telefonikõne kokkuvõte:
Täna arutasid president Trump ja president Putin Ukraina sõja lõpetamise ja rahu saavutamise vajadust. Mõlemad liidrid olid ühel meelel, et see konflikt peab lõppema püsiva rahuga. Samuti rõhutasid nad USA ja Venemaa kahepoolsete suhete parandamise vajadust. Nii Ukraina kui ka Venemaa on selles sõjas raisanud nii inimelusid kui ka ressursse, mida riigid oleks võinud kulutada oma rahva hüvanguks.
See konflikt poleks tohtinud kunagi alata ning oleks pidanud ammu lõppema siiraste ja usaldusväärsete rahualgatustega. Liidrid jõudsid kokkuleppele, et esimese sammuna rahu suunas alustatakse energeetika- ja infrastruktuuri relvarahuga ning peetakse tehnilisi läbirääkimisi Mustal merel mereväerelvarahu kehtestamise ja lõpliku rahuleppe saavutamise üle. Need läbirääkimised algavad viivitamatult Lähis-Idas.
Liidrid rääkisid laiemalt Lähis-Idast kui võimalikust koostööpiirkonnast tulevaste konfliktide ennetamiseks. Samuti arutasid nad strateegiliste relvade leviku peatamise vajadust ning plaanivad teha koostööd teiste riikidega, et tagada selle võimalikult lai rakendamine. Mõlemad liidrid jagasid seisukohta, et Iraan ei tohiks kunagi jõuda olukorda, kus tal on võimalus Iisraeli hävitada.
Mõlemad liidrid nõustusid, et USA ja Venemaa suhete paranemine avab tohutuid võimalusi. See hõlmab suuri majanduslepinguid ja geopoliitilist stabiilsust, kui rahu on saavutatud.
Täna pidasid ka USA president Donald Trump ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi telefonikõne, kus arutati võimalusi Ukraina ja Venemaa rahuleppe saavutamiseks. Trump märkis, et vestlus keskendus eelkõige Venemaa ja Ukraina nõudmistele ning vajadustele, tuginedes tema eelnevale telefonikõnele Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Bloombergi andmetel andis Zelenskõi kõne ajal nõusoleku peatada rünnakud Venemaa energiataristu vastu. Samal ajal oli Putin lubanud ajutiselt lõpetada Ukraina energiarajatiste ründamise.
See oli Zelenskõi ja Trumpi esimene vestlus pärast veebruari lõpus Ovaalkabinetis toimunud kohtumist, mis lõppes pingelise vaidlusega.
