Sean Miller | Infowars
Pärast USA president Donald Trumpi erisaadiku Steve Witkoffi saabumist Moskvasse on Venemaa näidanud suuremat valmisolekut uue relvarahu kokkuleppe suhtes. Kuigi üksikasjad on veel läbirääkimiste all, on mitmetes geopoliitilistes avaldustes juba seatud eesmärgid ja punased jooned. Varasemat, Ukraina poolt heaks kiidetud 30-päevast relvarahu Venemaa ei tunnistanud. President Vladimir Putin kohtub Witkoffiga neljapäeva õhtul, et arutada muudetud kokkuleppe tingimusi.
Lääne peavoolumeedia väidab, et Putin ei nõustu relvarahuga, kuid viitab seejuures varasemale, Ühendkuningriigi kaasabil koostatud kokkuleppele. Nad toovad esile, et konkreetset lepet pole veel allkirjastatud, kuigi see on endiselt läbirääkimiste faasis. Algne 30-päevane relvarahu sisaldas mitmeid Kiievile soodsaid tingimusi, kuid samas ka Moskva jaoks vastuvõetamatuid punkte.
„Oleme nõus ettepanekutega vaenutegevuse peatamiseks, kuid meie seisukoht on, et see relvarahu peab viima pikaajalise rahuni ja kõrvaldama selle kriisi algpõhjused,” ütles Putin. „Mis puudutab Ukraina valmisolekut sõjategevus lõpetada, siis pealtnäha võib see tunduda USA surve all tehtud otsus. Tegelikkuses olen aga veendunud, et Ukraina pool oleks pidanud ise sellele relvarahule ameeriklaste ees rohkem rõhuma, lähtudes rindel kujunenud olukorrast ja tegelikest oludest.”
President Donald Trump kommenteeris relvarahu ja võimalikke järeleandmisi, mida Ukraina võib teha. Lõpliku rahuleppe osana võib Venemaale loovutamisele minna ka osa territooriumist.
Putin märkis, et relvarahu kokkuleppega kaasnevad teatud „nüansid“, viidates ilmselt vastuseta küsimustele ja oma jätkuvatele murekohtadele.
„Esiteks, mida me teeme selle sissetungijate jõuga Kurski oblastis? Kui peatame lahingutegevuse 30 päevaks, mida see tähendab? Et kõik, kes seal on, lahkuvad ilma võitluseta? Peaksime nad lihtsalt minema laskma pärast seda, kui nad on sooritanud massikuritegusid tsiviilelanike vastu? Või annab Ukraina juhtkond neile käsu relvad maha panna ja alistuda? Kuidas see toimima peaks? See pole selge,” ütles Putin neljapäeval.
„Kuidas lahendatakse teised küsimused kogu kontaktjoonel? See on ligi 2000 kilomeetrit. Nagu te teate, edenevad Vene väed peaaegu kogu rindel ning käimas on sõjalised operatsioonid vaenlase suurte üksuste ümberpiiramiseks. Need 30 päeva – kuidas neid kasutatakse? Kas Ukrainas jätkub sundmobilisatsioon? Kas saadakse juurde relvastust? Kas värskelt mobiliseeritud üksusi hakatakse välja õpetama? Või ei juhtu neist asjadest mitte midagi? Kuidas lahendatakse kontrolli ja järelevalve küsimus? Kuidas saame kindlustunde, et midagi sarnast ei kordu? Kuidas kontrolli korraldatakse? Loodan, et kõik mõistavad seda tervemõistuslikult – need on tõsised küsimused. Kes annab käsu sõjategevuse peatamiseks? Ja mis on selle käsu hind? Kujutage ette – peaaegu 2000 kilomeetrit rindejoont. Kes määrab kindlaks, kus ja kes võimalikku relvarahu rikub? Keda süüdistatakse? Need on kõik küsimused, mis vajavad mõlemapoolset põhjalikku läbivaatamist.”
Putin ütles, et soovib sõjale rahumeelset lahendust ning on huvitatud vestlusest president Donald Trumpiga.
„Arvan, et peame tegema koostööd oma Ameerika partneritega. Võib-olla räägin president Trumpiga. Kuid me toetame selle konflikti lõpetamist rahumeelsel teel,” sõnas Putin.
Hetkel käivad kahe suurriigi vahel intensiivsed läbirääkimised. Samas näitas üks USA ametnik oma jõulist hoiakut. Rahandusminister Scott Bessent ütles neljapäeval intervjuus CNBC-le, et USA on valmis kehtestama Venemaale majandussanktsioone, kui see ei järgi rahuplaani.
„Kui võtta skaala nullist kümneni… siis Bideni administratsiooni sanktsioonid Venemaa vastu olid tõenäoliselt kuskil kolmel. Lahkudes tõstsid nad need kuuele,” ütles Bessent. „Me ei kõhkleks neid kümneni viia.”
Huvitaval kombel soovib Moskva, et Trumpi erisaadik Ukraina sõja küsimuses, Keith Kellogg, jäetaks relvarahu läbirääkimistest kõrvale, kuna Venemaa peab teda Ukrainale liiga lähedaseks.
Samal ajal ütles Trump neljapäeval Valges Majas NATO peasekretäri Mark Ruttega kohtudes, et ei usu Venemaa rünnakusse Lääne-Euroopa riikide vastu, kui Ukraina sõda lõpeb.
„Ei, ma ei näe seda juhtumas,” ütles Trump. „Ma arvan, et kui see asi saab lahendatud, siis ongi kõik. Kõik tahavad lihtsalt koju minna ja puhata.”
Samal ajal näevad mõned Venemaal sõjajärgset Ukrainat kui potentsiaalset tiksuvat pommi.
„Ükskõik millistel tingimustel ei tohi Ukraina kujutada Venemaale ohtu,” ütles Venemaa rahvusvahelise koostöö agentuuri juht Jevgeni Primakov neljapäeval. „See tähendab, et peame ennetama igasuguseid revanšismi riske, mis loogiliselt viib järelduseni, et Ukrainal ei tohiks olla ründevõimekust ega agressiivset natsistlikku ideoloogiat, mis on suunatud Venemaa vastu.”
