Michael Nevradakis, Ph.D. | The Defender
Uue eelretsenseeritud uuringu kohaselt on vaktsineeritud lastel 170% suurem tõenäosus saada autismi diagnoos võrreldes vaktsineerimata lastega.
Uuringust selgus ka, et vaktsineeritud lastel on 212% suurem tõenäosus haigestuda mitmesugustesse neuroarenguhäiretesse, sealhulgas tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häiresse (ADHD), epilepsiasse, ajupõletikku ning õpiraskustesse.
Uuringu kohaselt on lapsepõlves läbiviidav vaktsineerimiskava tõenäoliselt oluline tegur autismi ja teiste neuroarenguliste häirete kõrgema esinemissageduse juures vaktsineeritud lastel.
Uuring, milles analüüsiti 47 155 üheksa-aastast last, kes olid sünnist saati Florida Medicaid programmi liikmed, avaldati 23. jaanuaril ajakirjas Science, Public Health Policy and the Law.
Karl Jablonowski, Ph.D., organisatsiooni Children’s Health Defense vanemteadur, ütles, et artikkel on „möödapääsmatu ainuüksi oma meetodite usaldusväärsuse tõttu.“
„Raskete lapseea haigustega seotud ohud on lihtsalt jahmatavad,“ ütles Jablonowski.
Artikli autorid — Anthony R. Mawson ja Binu Jacob Mississippi osariigis asuvast Chalfonti Uuringute Instituudist — oletasid, et:
- Lapsepõlves tehtavad vaktsiinid on seotud autismi ja teiste neuroarenguliste häiretega.
- Vaktsiinide arvu suurenemine suurendab autismiriski.
- Enneaegselt sündinud vaktsineeritud beebidel on suurem risk neuroarenguliste häirete tekkeks kui vaktsineerimata beebidel.
Uuringu tulemused kinnitasid autorite hüpoteese. Ekspertide sõnul seavad need tulemused kahtluse alla valitsuse väited, et vaktsiinidel ei ole seost autismiga.
„Meie järelevalveasutuste, farmaatsiaettevõtete ja peavoolumeedia vaktsiinipropaganda kampaaniad väidavad endiselt, et seos vaktsiinide ja autismi vahel on ‘ümber lükatud’,” ütles epidemioloog Nicolas Hulscher. Tema sõnul lükkavad selle uuringu tulemused selle narratiivi täielikult ümber.
Jablonowski märkis, et uuring põhines täielikult valitsuse andmetel. Ta ütles:
„Valitsusel on need andmed olnud aastakümneid – nad on kinnitanud vaktsiinide ohutust, kuid samal ajal keeldunud seda tegelikult uurimast. USA valitsuse rahvatervise fassaad mureneb, paljastades krooniliste haiguste ühe süüdlase selles riigis: tahtliku teadmatuse.“
Uuringu autorid märkisid, et valitsuse rahastatud uuringutes ei ole võrreldud vaktsineeritud ja täielikult vaktsineerimata laste tervisetulemusi. Mawson ja Jacob ütlesid väljaandele The Defender, et loodavad, et valitsus algatab selliseid uuringuid.
Uuringust selgus, et kõigi mõõdikute järgi esines vaktsineeritud lastel neuroarengulisi häireid sagedamini kui vaktsineerimata lastel. Tulemuste kohaselt:
- Neuroarengulise häire tekkerisk suurenes koos arstikülastuste arvuga, mille käigus tehti vaktsineerimisi. Lapsed, kellel oli vaid üks vaktsineerimisega seotud arstivisiit, olid 1,7 korda suurema tõenäosusega saanud autismi diagnoosi võrreldes vaktsineerimata lastega.
- Lapsed, kellel oli 11 või rohkem vaktsineerimisega seotud arstivisiiti, olid 340% suurema tõenäosusega saanud autismi diagnoosi võrreldes vaktsineerimata lastega ning 89% suurema tõenäosusega võrreldes lastega, kellel oli vaid üks vaktsineerimisega seotud arstivisiit.
- Enneaegselt sündinud vaktsineeritud lastel oli ligi 2,5 korda suurem tõenäosus saada neuroarengulise häire diagnoos kui vaktsineerimata enneaegsetel lastel. Uuring näitas, et sellise diagnoosi sai peaaegu 40% vaktsineeritud enneaegsetest lastest, samas kui vaktsineerimata laste seas oli see vaid 15,7%.
- Vaktsineeritud lastel oli 419% suurem tõenäosus saada entsefalopaatia (ajupõletiku) diagnoos, 525% suurem tõenäosus tõmbluste tekkeks ja 581% suurem tõenäosus õppimisraskuste esinemiseks võrreldes vaktsineerimata lastega.
- Enneaegselt sündinud ja hiljem vaktsineeritud lastel suurenes ajupõletiku tekkerisk 612% ja õpiraskuste risk 884%.
„Kuigi paljud vanemad on mures vaktsiinide ja autismi võimaliku seose pärast, näitab see uuring selgelt, et isegi autismidiagnoosi puudumisel saavad laste ajud kahjustada,“ ütles bioloogiadoktor Christina Parks.
Ameerika Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (CDC) andmetel on autismi levimus kasvanud 1990. aastate 1 juhtumilt 1 000 lapse kohta tänapäevasele 1 juhtumile 36 lapse kohta. Uuringu autorid märkisid, et seda kasvu seostatakse tavaliselt suurema teadlikkusega autismi sümptomitest ning suurema kokkupuutega toksiliste kemikaalidega.
„Autismispektri häire (ASD) ja ADHD juhtude laialdane kasv viitab keskkonnategurile, millega peaaegu kõik lapsed kokku puutuvad. Üks selline tegur on tavapärane lapsepõlve vaktsineerimiskava,“ märgiti uuringus.
Autorid viitasid andmetele, mis näitavad, et CDC uusimas Ameerika Ühendriikide lapsepõlve vaktsineerimiskavas on vaktsiinide arv peaaegu kolmekordistunud võrreldes 1983. aasta vaktsineerimiskavaga.
„Kuigi vaktsineerimist peetakse enamiku laste jaoks ohutuks ja tõhusaks, on õigustatud küsimus, kas laiendatud vaktsineerimiskava võib mingil moel kaasa aidata neuroarenguliste häirete (NDD) sagenemisele,“ märgiti uuringus.
„Igasugused plaanitavad täiendused lapsepõlve vaktsineerimiskavasse tuleks edasi lükata, kuni on lõpule viidud uuringud, mis hindavad nende mõju laste üldisele tervisele,“ ütlesid Mawson ja Jacob.
Uuringu kohaselt ei ole vaktsineerimise mõju enneaegselt sündinud lastele piisavalt uuritud.
„Vaktsineerimise võimalikud kahjulikud mõjud enneaegsetele imikutele võivad olla jäänud varju, kuna peamine rõhk on pandud vaktsiinide rollile vastsündinute nakkuste ennetamisel,“ märgiti uuringus.
Käesoleva kuu alguses avaldatud eelretsenseeritud uuring leidis, et enneaegsetel imikutel, kes said oma tavapärased 2. elukuu vaktsiinid, esines hingamispeetust (apnoed) 170% sagedamini kui vaktsineerimata imikutel.
Uuringus märgiti ka, et kuigi autismi sagenemist on sageli püütud seostada konkreetsete vaktsiinidega, on vähem uuritud võimalikku seost kogu lapsepõlve vaktsineerimiskava ja autismi vahel.
„Seos vaktsineerimise ja autismispektri häire (ASD) vahel võib tuleneda kõigi eelnevate vaktsineerimiste kumulatiivsest mõjust, mitte ainult ühest konkreetsest vaktsiinist,“ märgiti uuringus. „ASD ja muud neuroarengulised häired võivad vallanduda kas viimasest tehtud vaktsineerimisest või ühest või mitmest varasemast vaktsiinist.“
„On hädavajalik läbi viia uuringuid, et tuvastada bioloogilised mehhanismid ja võimalikud põhjuslikud seosed üksikute vaktsiinide, vaktsiinikombinatsioonide ja teiste neuroarenguliste häiretega seotud tegurite vahel,“ ütlesid Mawson ja Jacob.
Hulscher ütles, et uuring viitab sellele, et praegune „CDC ülevaktsineerimise kava vajab täielikku ümberhindamist.“ Ta lisas: „See ei pruugi mitte ainult aidata kaasa autismi ja krooniliste haiguste epideemiatele, vaid peaaegu kõik vaktsiinid on saanud müügiloa ilma korralike pikaajaliste platseebokontrollitud uuringuteta.“
Parks ütles, et uuringu tulemused rõhutavad vanemate valikuvabaduse olulisust.
„Siiski oli ka tulemusi, mis võivad vanematele pakkuda teatavat kindlustunnet,“ ütles Parks. „Kuigi enneaegsed imikud on eriti haavatavad entsefalopaatia ja krambihoogude suhtes, ei olnud vaktsineerimata enneaegsetel lastel statistiliselt suurem tõenäosus neuroarenguliste häirete tekkeks kui õigeaegselt sündinud lastel.“
Ameerika Ühendriikide Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse (CDC) 2024. aasta septembri aruande kohaselt olid 2020. ja 2021. aastal sündinud laste vaktsineerimismäärad madalamad kui 2018. ja 2019. aastal sündinutel. Hulscher märkis, et üha rohkem ameeriklasi saab teadlikuks lapsepõlve vaktsineerimisega seotud riskidest.
„Ameerika avalikkus on üha enam teadlik vaktsiinide tegelikest riskidest,“ ütles Hulscher. Ta seostas kasvavat usaldamatust „COVID-19 mRNA süsti fiaskoga, mis põhjustas miljonitele inimestele surma, vigastusi või püsivaid tervisekahjustusi.“
Hulscher ütles, et uuringu tulemused „vajavad täiendavat uurimist USA uue administratsiooni poolt.“
Aastad tagasi oli siuke juhtum Ameerikas, et suur hulk lapsi hakkas sündima autismiga. Vanemad olid üllatunud. Tänu arenenud sideteenustele hakkasid siis omavahel suhtlema, et mis küll ühist võis olla. Uuriti, puuriti, leiti, et vanemad olid süstinud mingit “vaktsiini”. Ja selles solgisüstist juhtus tollal olema tavapärasest kõrgem kogus alumiiniumi. Inimese keha ei oska seda metalli kehast välja viia. Oskab vaid laduda. Reeglina ajju. Rasedate puhul lapse ajju… Ükski USA amet ei aidanud ühelgi vanemal asja uurida, ammugi mitte õiglust jalule seada. Sest Suur Farma on suur äri ja iga leiutatud pettus ja salakaval terroriakt toob sisse sadu miljardeid dollareid. Ja nii… Loe lisaks »