Venemaa president Vladimir Putin on valmis pidama läbirääkimisi Ukraina relvarahu üle vastvalitud USA presidendi Donald Trumpiga, hoolimata praeguse presidendi Joe Bideni ja NATO liikmesriikide viimastest pinget suurendavatest sammudest.
Reutersi andmetel on vähemalt viie Kremli allika sõnul Putin avatud kõnelustele Trumpiga, et arutada konflikti lõpetamise plaane. Samas on Venemaa selgelt välistanud ulatuslikud territoriaalsed järeleandmised ning nõuab, et Ukraina loobuks püüdlustest liituda NATO-ga.
Moskva on siiski vihjanud, et võib olla valmis läbi rääkima Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni piirkondade piiride täpsustamise üle.
Lisaks on Venemaa väidetavalt valmis arutama Kiievi julgeolekugarantiisid ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete – Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa, Venemaa ja USA – vahendusel.
„Küsimus on selles, kuidas saavutada kokkulepe, mis välistaks tulevikus Lääne ja Venemaa otsese vastasseisu,” ütles üks Kremli ametnik.
Oluline on märkida, et president Joe Biden ei ole pärast 2022. aasta algust, vahetult enne Venemaa sõjalise operatsiooni algust Ukrainas, Putiniga otse suhelnud.
Kaks Kremli allikat väidavad, et Bideni otsus lubada Ukrainal kasutada USA päritolu kaugmaa rakette Venemaa territooriumil on muutnud rahukõnelused keerulisemaks.
Reutersi raportis rõhutati, et USA lahkuva presidendi otsus lubada Ukrainal kasutada ATACMS-rakette ründamaks sihtmärke sügaval Venemaa territooriumil, võib edasisi läbirääkimisi raskendada ja edasi lükata. See samm tugevdab Moskva nõudmisi, eriti Kremli jõulise tiiva seas, kes soovib kontrolli laiendada suuremale osale Ukrainast.
Teisipäeval kasutas Ukraina esimest korda ATACMS-rakette Venemaa territooriumil, mida Moskva kirjeldas kui tõsist eskalatsiooni.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles Reutersile: „Rakettide kasutamise luba USA poolt on äärmiselt ohtlik samm ja see raskendab läbirääkimisi.”
Donald Trumpi kommunikatsioonijuht Stephen Cheung märkis: „Trump on ainus, kes suudab mõlemad pooled läbirääkimiste laua taha tuua, lõpetada sõja ja peatada inimeste tapmise.”
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on aga tagasi lükanud kõik Trumpi rahuettepanekud, kinnitades, et Ukraina ei nõustu relvarahuga enne, kui Venemaa väed on okupeeritud idaaladelt täielikult lahkunud.
Venemaa kontrollib hetkel umbes 18% Ukraina territooriumist, sealhulgas Krimmi poolsaart, mille loovutamist Moskva kategooriliselt välistab.
Putin väljendas juba juulis, kui Trump oli alles vabariiklaste presidendikandidaat, tõsist huvi tema rahuvahendusplaani vastu. Kuid pärast kolmapäevaseid raketirünnakuid, kus Ukraina kasutas Suurbritannia tarnitud Storm Shadow rakette, on relvarahu väljavaated veelgi ähmasemad. Mõnede ekspertide hinnangul võivad sellised sammud viidata Lääne soovile takistada Trumpi võimalikku diplomaatilist initsiatiivi, kui ta 2024. aasta jaanuaris ametisse astub.
