Jamie White | Infowars
Robert F. Kennedy noorem on teravalt kritiseerinud uut Bideni-Harrise administratsiooni ning kaitseministeeriumi korraldust, mis tema sõnul annab USA sõjaväele õiguse kasutada sisejulgeoleku operatsioonides ameeriklaste vastu surmavat jõudu.
Kolmapäeval Duluthis, Georgias, toimunud suurel Trumpi-meeleavaldusel rääkis Kennedy avalikkusele murettekitavast korraldusest, süüdistades Bideni administratsiooni silmakirjalikkuses. Kennedy sõnul on see eriti irooniline, kuna samal ajal kritiseerib valitsus Donald Trumpi väidetava autoritaarse käitumise eest.
„Täna ütles president Harris oma kõnes ja postituses, et Trump plaanib kasutada USA sõjaväge Ameerika rahva vastu, et edendada oma poliitilist agendat,” ütles Kennedy.
„Samas, Bideni-Harrise administratsioon tegi midagi, mida pole Ameerika ajaloos varem tehtud – nad andsid välja korralduse, mis muudab seaduse nii, et sõjavägi võib kasutada surmavat jõudu Ameerika kodanike vastu. See tähendab, et sõjaväel on nüüd seaduslik õigus tulistada ja tappa ameeriklasi, kes osalevad poliitilistel protestidel, kuna nad ei nõustu Valge Maja poliitikaga,” rõhutas Kennedy.
Kennedy kutsus inimesi üles ise selle korraldusega tutvuma, öeldes, et see on Demokraatliku Partei algatus, mitte midagi, mis pärineks Trumpi ajast. Ta selgitas, et see oli üks põhjustest, miks ta otsustas lahkuda Demokraatlikust Parteist.
RFK Jr. kritiseeris kaitseministeeriumi korraldust, mis lubab USA sõjaväel protesteerivate kodanike vastu surmavat jõudu kasutada pic.twitter.com/Kyn0gZ8QpK
— Vanglaplaneet (@vanglaplaneet) October 24, 2024
Kennedy küsis oma kõnes retooriliselt, miks siis Bideni-Harrise administratsioon ise väljastas sellise totalitaarse korralduse, mis lubab USA sõjaväel kasutada surmavat jõudu omaenda kodanike vastu.
Hiljuti avaldatud USA kaitseministeeriumi direktiiv 5240.01 on tekitanud tõsiseid küsimusi, kuna see võimaldab sõjaväel sekkuda tsiviilrahutustesse USA territooriumil ning vajadusel suunata oma tegevuse ka kodanike vastu. Direktiiv annab kaitseministrile õiguse lubada sõjalist sekkumist olukordades, kus tsiviilrahutused võivad eskaleeruda. Teatud juhtudel on vajalik ka presidendi otsus, et sõjavägi saaks rahutuste mahasurumisel osaleda.
Direktiivi punkt 3.3a(2) annab kaitseministrile volituse lubada sõjaväeüksuste kasutamist tsiviilõiguskaitse toetamiseks, kui on oodata kokkupõrkeid tsiviilisikute või protestijatega. See tähendab, et sõjavägi võib vajadusel sekkuda ja kasutada jõudu USA enda kodanike vastu rahutuste ohjeldamiseks. Lisaks sätestab direktiiv, et juhul kui sõjaväe kaasamine võib viia surmajuhtumite või tõsise vägivallani tsiviilisikute ja õiguskaitseorganite vahel, on vajalik ka presidendi luba.