Peeter Proos | Vanglaplaneet
Orkaan Helene põhjustas ulatuslikku kahju Põhja-Carolinas ja Georgias, tuues kaasa tõsise humanitaarkriisi ning potentsiaalselt mõju ka lähenevatele USA presidendivalimistele. Kuigi ametlikult teatatakse orkaani tagajärjel hukkunud 180 inimesest, on kohapealsete allikate andmetel tegelik hukkunute arv palju suurem, ulatudes väidetavalt üle tuhande.
Uuriva ajakirjaniku Ann Vandersteeli sõnul ütles üks kohalik šerif talle, et ta on isiklikult veest välja toonud üle 1200 surnukeha. See number on palju suurem kui ametlikult teatatud ja tekitab küsimusi ametivõimude andmete usaldusväärsuse kohta.
Orkaani tagajärjed on teravalt tuntavad ka tervishoiusektoris, sest kohalikud haiglad on katastroofilises seisus. Vandersteeli andmetel on Asheville’i Missioni haigla kiirabiosakond ülekoormatud. Puudub piisav meditsiiniline personal ja voodid, mistõttu haiged on sunnitud koridorides ootama. Haigla suudab pakkuda ainult hädavajalikke ravimeid ja ka neid jätkub vaid loetud päevadeks.
Veelgi murettekitavam on olukord naabruses asuvas psühhiaatriahaiglas, kus voolukatkestuse tõttu lakkasid töötamast elektroonilised lukud ning patsiendid pääsesid põgenema. See on põhjustanud täiendava julgeolekuohu piirkonnas, kus mõned inimesed tulevad haiglasse relvastatult toitu nõudma.
Orkaan Helene tabas neid piirkondi vaid kuus nädalat enne 2024. aasta presidendivalimisi, mis võib poliitilist maastikku oluliselt mõjutada. Politico analüüsis märgitakse, et Põhja-Carolina ja Georgia kõige enam kannatada saanud piirkonnad on valdavalt toetanud Donald Trumpi, kes võitis seal viimastel valimistel suure ülekaaluga. Praegused küsitlused näitavad, et Trump juhib neis osariikides vaid ühe protsendipunkti võrra, mis teeb iga valija hääle oluliseks.
Eksperdid on mures, et hävitatud infrastruktuur ja hilinenud hädaabi võivad vähendada valimisaktiivsust, eriti just Trumpi toetajate seas. Näiteks on Põhja-Carolinas hädaolukorraks kuulutatud piirkondades välja saadetud 40 000 postihääletussedelit, kuid tagasi on saadetud vaid alla tuhande. Varasemad kogemused, näiteks 2018. aastal Florida osariigi Panama piirkonnas pärast orkaan Michaelit, on näidanud, et looduskatastroofid võivad oluliselt vähendada valimisaktiivsust, eriti vabariiklaste valduses olevates piirkondades.
It’s absolutely horrifying what our fellow Americans are going through.
— johnny maga (@_johnnymaga) October 3, 2024
The federal response to this catastrophe has been abysmal. pic.twitter.com/hxyjttgnzR
Washington Post teatas, et suur osa orkaanist kannatada saanud piirkondadest on Trumpi toetajad, mis võib tähendada, et kui need piirkonnad ei suuda valimispäevaks taastuda, võivad osariigid, nagu Põhja-Carolina ja Georgia, minna demokraatide kontrolli alla. Samuti on Bideni administratsiooni süüdistatud selles, et nad viivitavad abi saatmisega teadlikult, eesmärgiga mõjutada valimistulemust.
Föderaalvalitsust on süüdistatud aeglases ja kohati puudulikus reageerimises, mis meenutab 2005. aasta orkaan Katrinat. Poliitilised vastased on kritiseerinud Biden-Harrise administratsiooni, väites, et valitsus ei tegele piisavalt Ameerika kodanike abistamisega, keskendudes selle asemel välismaale ja sisserändajatele. Samuti levivad teated, et tsiviilpäästeüksusi ja vabatahtlikke, kes üritasid abivajajatele droonidega vajalikku varustust toimetada, on kriisipiirkonnast tagasi saadetud või isegi arreteeritud.
Orkaan Helene on seega kujunemas mitte ainult looduskatastroofiks, vaid ka suureks poliitiliseks teguriks, mis võib otsustada 2024. aasta USA presidendivalimiste saatuse.
