Tänapäeva ühiskond on kummaliselt ümber korraldanud rollid, mis kunagi olid perekonna alustalad. Isad, need, kes veel mõni põlvkond tagasi andsid lastele mitte ainult toidu lauale, vaid ka elutarkust ja distsipliini, on muutunud kommionudeks.
Mis on kommionu? Ei, see ei ole magusaid maiustusi pakkuv vanamees mänguväljaku ääres, vaid täitsa tavaline isa, kelle ainus funktsioon perekonnas on teenida raha ja rahuldada laste kõikvõimalikke kapriise. Kommionu annab jonnakale lapsele kommi (loe: uue iPadi), et too ometi hetkekski vait oleks. Isadus kui institutsioon on alla käinud, asendatud pehme kommiküllase halastus missiooniga.
Kommionuks saamine ei ole juhuslik, see on justkui ette määratud roll tänases ühiskonnas, kus perekonnapea staatus on libisenud isadelt emadele. Feminism, mis kunagi oli õigustatud võitlus naiste õiguste eest, on mõnes kohas end lõhki venitanud.
Perekonna juhtimine kuulub nüüd emadele. Isa peab tööle minema ja raha koju tooma, aga kõik olulised otsused tehakse ilma temata. Naised tahavad juhtida, otsustada, määrata, aga samal ajal ei suuda ega taha nad vastutada laste kasvatamise lõplike tulemuste eest.
Poisid, kes kasvavad sellises keskkonnas, ei näe enam tugevat eeskuju kuidas olla tõeline mees. Selle asemel saavad neist nõudlikud ja ülehellitatud sõltlased – sõltuvad oma emade pidevast tähelepanust ja isade rahakotist.
Selline elustiil on katkematu ahel, mis toodab järjest uusi sõltlasi. Laste suurim “saavutus” on uusim iPhone, mille saamiseks ei ole nad ise midagi tegema pidanud. Isegi kodutööd on tänapäeva lastele ahistamine.
Kommionude süsteem hoiab lapsed kaitsva mulli sees, mis võtab ära tunnetuse päris elust, mis nõuab pingutust, enesedistsipliini ja vastutust. Inimese kõrgema taseme vajadused on eneseteostus, tunnustus ja kuuluvus (Maslow’ püramiid), kui kanname lapsele kõik tema soovid kandikul ette ja topime kuldlusikal suhu, siis tegelikult võtame temalt palju rohkem kui anname.
Kas tõesti soovime kaotada isaduse väärtuse? Kas tõesti oleme leppinud sellega, et mehed, kes peaksid kasvatama uusi põlvkondi, annavad lihtsalt oma püksid käest? Oleme unustanud, et lastele ei ole vaja ainult asju, vaid reegleid, piire ja eeskujusid! On aeg võtta tagasi isa roll – roll, mis ei seisne ainult rahateenimises, vaid ka eluliste väärtuste edasiandmises.
Emad peavad mõistma, et ilma tasakaalu, ilma mehe ja naise rolli ja eeskujuta, pole võimalik kasvatada mehi kes juhiks ja säilitaks tugevat rahvust ja riiki.
Kommionud, astuge samm tagasi ja mõelge, mida teie lapsed tegelikult vajavad. Nad ei vaja uut telefoni, nad vajavad teid – isasid, mitte lihtsalt pangaautomaati.
Loe veel Pärismaalase kirjanurgast.
