Ukraina armee on halvas seisus, üle poole värvatutest elab rindel üle vaid mõne päeva

Liz Heflin | Remix

Poola uudistekanal Do Rzeczy vahendab Financial Timesi raportit, mille kohaselt on Ukraina armee eesliiniüksuste lahinguvõime pidevas languses. Raportis märgitakse, et 50–70 protsenti uutest värvatutest suudavad rindel vastu pidada vaid mõne päeva.

Sõdurite motivatsioon on madal ja nad satuvad kergesti paanikasse, samas kui kogenud üksuste kaotused on viinud olukorrani, kus ollakse sunnitud tuginema ajateenijatele, kelle lahinguvalmidus on väga piiratud.

Raport toob esile ka väljaõppe kehva kvaliteedi – mõned sõdurid ei suuda isegi relvi õigesti käsitleda. Lisaks on vähenev võitlusvõimeliste meeste arv tõstnud värvatute keskmise vanuse 45 aastani.

Raport on järg Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi avaldusele, kes astus ametisse 2023. aasta veebruaris. Sõrskõi sõnul ei ole värvatutel piisavat väljaõpet, et rindel tõhusalt tegutseda. Ta rõhutas Venemaa vägede tehnoloogilist ülekaalu ja lisas, et Ukraina sõdurid on saanud ainult kahekuulise väljaõppe, kuigi mõned allikad väidavad, et koolitusperiood on olnud veelgi lühem.

Military Watch Magazine on korduvalt välja toonud, et eesliiniüksustes on kehv väljaõpe olnud probleemiks juba viimase kahe aasta jooksul. Juba 2023. aasta keskpaiku teatas The Wall Street Journal, et Ukraina armee värbab vaestest maapiirkondadest pärit mehi, varustab neid nõukogudeaegsete vintpüsside ja vormidega ning saadab nad rindele pärast vaid kahe päeva pikkust väljaõpet.

Mõned ajateenijad on nõudnud teenistusest vabastust, viidates ebapiisavale väljaõppele, kuid üks Ukraina seersant vastas neile: “Bahmut õpetab teid,” viidates lahingulinnale, mis oli tol ajal lahingute keskpunktis. Üks ajateenija meenutas, et ta protestis rindele saatmise vastu, kuna polnud varem isegi relva käes hoidnud. The Wall Street Journal märkis, et halvasti väljaõpetatud ja varustatud mehi tuli siiski kasutada, kuna läänes väljaõpetatud ja paremini varustatud brigaade hoiti tulevasteks pealetungideks.

2023. aasta juuni algusest alates on mitmed pealetungid toonud kaasa suuri kaotusi ja suurendanud Kiievi probleemi ajateenijatega. Samuti on väidetud, et Ukraina on hakanud värbama ka vange.

Poltava piirkonna ajateenijate vanemohvitser, kolonelleitnant Vitali Berežnõi, kinnitas 15. septembril 2023, et üksused on kandnud raskeid kaotusi. “100 inimesest, kes liitusid eelmisel sügisel, on alles jäänud vaid 10–20. Ülejäänud on kas surnud, haavatud või invaliidistunud,” märkis ta.

See viitab, et üksustes on viimase aasta jooksul kaotuste määr olnud 80–90 protsenti. Endine Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis ja endine välisminister Vadõm Prõstaiko märkis aprillis, et kaotused on olnud katastroofilised.

“Algusest peale oli meie poliitika inimkaotustest mitte rääkida. Kui sõda lõpeb, alles siis tunnistame seda. Ma arvan, et see arv saab olema kohutav,” ütles ta.