USA kaitseministeerium kavandab Ida-Euroopa tuumalöögi simulatsiooni, et valmistuda maailma põllumajandussüsteemi võimalikuks kokkuvarisemiseks

Cassie B. | Natural News

Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium on käivitanud programmi, mille eesmärk on simuleerida tuumarünnaku mõju maailma põllumajandusele. Eesmärk on uurida just neid alasid, mis asuvad „väljaspool Ida-Euroopat ja Lääne-Venemaad“.

Teade projekti kohta ilmus USA valitsuse ametlikul lehel, kus avaldatakse lepinguvõimalusi, SAM.gov. Kirjelduses öeldakse: “Selle lepingu minimaalseteks nõudmisteks on, et lepinguline isik tagab kogu vajaliku personali, seadmed, rajatised, järelevalve ja muud vahendid, et läbi viia uuringud, mis demonstreerivad tuumasõja modelleerimist globaalsetes mõõtmetes, mis võib viia põllumajandussüsteemide, sealhulgas farmide, hävimiseni.”

Projekt kuulub USA Armeede Inseneride Korpuse Inseneri Uuringute ja Arenduskeskuse haldusalasse, kes uurib, kuidas toidutootmissüsteemid võiksid tuumakatastroofi korral muutuda. Kuigi see võib anda väärtuslikku teavet, tekib küsimus, miks nad järsku tunnevad vajadust sellise projekti järele.

Ilmselgelt on selle põhjuseks pikaajaline sõjaline konflikt Ukraina ja Venemaa vahel ning tasub märkida, et välisminister Antony Blinken on vihjanud, et Valge Maja kaalub piirangute tühistamist, mis takistavad Ukrainal kasutada lääneriikidelt saadud kaugmaarakette Venemaa sees.

Teisisõnu, on tõenäoline, et kaitseministeerium valmistub ette olukordade jaoks, mis võivad tuleneda konflikti arengute dramaatilisest muutumisest. Samuti tekib mure, et selliste projektide elluviimine võib viidata muutuvatele sõjalistele prioriteetidele.

Colorado andmete modelleerimise firma Terra Analytics on saanud lepingu, mille raames optimeeritakse tarkvarakompleksi, mis simuleerib tuumarelva mõju põllumajanduse infrastruktuurile. Õhust kaardistamise ja muude meetodite abil uuritakse, kuidas võiksid endiste idabloki riikide toiduvarud ja põllumajandus mõjutatud olla.

Teise osa käigus arendatakse välja parem mudel, mis simuleerib, milline mõju võiks radioaktiivsetel ainetel olla põllumajandusele teatud määratlemata „kahjutus tuumaintsidendis”.

Asjaolu, et projektiga tegelev töövõtja peab olema võimeline kohandama tarkvara nii, et see vastaks kaitseministeeriumi salastatud arvutisüsteemide spetsifikatsioonidele, näib viitavat sellele, et projekt võib olla seotud riikliku julgeolekuga seotud probleemidega.

Putin on andnud mõista, et võib kasutada tuumarelva, kui lääneriigid lubavad Ukrainal Venemaa vastu kaugmaarakette kasutada.

Eelmisel nädalal ütles Venemaa president Vladimir Putin, et kui Lääs ei muuda oma seisukohti ja lubab Ukrainal Venemaa territooriumil oma relvi kasutada, siis on see otsene rünnak Venemaa vastu ja konflikti iseloom muutuks oluliselt. Ta lubas anda “sobiva” vastuse, kuid ei täpsustanud, milline see olla võiks. Küll aga ütles ta sel suvel, et üks võimalik variant on relvastada lääne vaenlasi Venemaa relvadega, et nad saaksid rünnata lääne sihtmärke välismaal.

Mõned analüütikud, nagu Innsbrucki ülikooli julgeolekuspetsialist Gerhard Mangott, usuvad, et Venemaa võib kasutada tuumarelva.

„Venemaa on valmis läbi viima tuumakatsetuse. Nad on teinud kõik vajalikud ettevalmistused. Nad võivad kusagil riigi idaosas õhata taktikalise tuumarelva, et näidata, et nad mõtlevad seda tõsiselt, kui ütlevad, et me kasutame lõpuks tuumarelva,” märkis ta.

Samal ajal hoiatas Venemaa suursaadik ÜRO juures Vassili Nebenzia, et kui NATO lubab Ukrainal kasutada oma kaugrelvi Venemaa vastu, on ta „otsene osaline tuumariigi vastases sõjategevuses“.