Thomas O’Reilly | The European Conservative
Võimuesindajad, reguleerivate asutuste ja tööstusharu liidrid peavad nõu selle üle, kuidas kehtestada reguleerimisraamistik, mis määrab ära, kuidas tohivad ametivõimud autode kogutud andmeid kasutada. Saksa luureagentuurid nõuavad, et Mercedes-Benz ja Volkswagen paigaldaksid oma masinatesse vajalikud seadmed järelvalve teostamiseks.
Saksa ajakirjanduse andmetel on autotootjate ja õiguskaitseorganite vahelised kohtumised kestnud juba kevadest saadik. Luureteenistused nõuavad reaalajas andmeid auto asukoha, juhi ajaloo ja isegi sõidukis korraga viibivate inimeste arvu kohta.
Vaatamata Euroopa Liidu 2023. aasta jaanuaris kehtestatud reeglitele, mis ühtlustavad andmete kogumise protsesse, jääb autode poolt genereeritud andmete jälgimine õiguslikult halli tsooni. Määrus lubab kohtunikul ja prokuröril andmeid nõuda ning kohustab ettevõtteid vastama ametlikele päringutele kümne päeva jooksul.
Euroopa Liidu püüdluseid anda politseil luba autode andmetele ligi pääseda on varem kritiseeritud kui ülemäära pealetungivat lähenemist, samuti on seda tehtud turvariskidega mittearvestamise tõttu. Digitaalõiguste ühendused hoiatavad, et “uue seaduse alusel käsitletaks suurt hulka inimesi kurjategijatena, enne kui nende süü on kindlaks tehtud”. Samuti ollakse mures, et see rikuks kehtivaid Euroopa andmekaitse-eeskirju.
Saksamaa on juba kuulus oma populistliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) riikliku ahistamise poolest ning nüüd nõuab Saksamaa Föderaalne Konstitutsioonikaitse Amet uusi volitusi autode andmete jälgimiseks. Laiemas plaanis otsustab küsimuse, kuidas ja millal politseiasutused võivad autojuhtide järel nuhkida, Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut, mis on juba praegu kehtestanud sarnased eeskirjad telefoniandmete kasutamise kohta.
Ettepanek luua Euroopa-ülene juhilubade registreerimise andmebaas on pälvinud akadeemiliste ringkondade seas tugevat kriitikat. Northumbria ülikooli õigusteaduse professor Carole McCartney kurtis, et ELi kodanikke võidakse peagi käsitleda “kahtlusalustena” isegi siis, kui nad ei ole kuritegu toime pannud.
Vaidlus selle üle, kuidas hallata autotööstuse kogutud andmeid, toimub laiema arutelu taustal, mis puudutab tehisintellekti ja näotuvastust kogu Euroopa Liidus.
Eelmisel kuul nimetasid USA seadusandjad kaheksa ettevõtet, sealhulgas BMW, Toyota ja Nissan, kes olid kindlustusnõuete korral kasutanud kasutajate andmeid ilma nõuetekohaste turvameetmeteta. Samal ajal seisab General Motors silmitsi kollektiivhagiga, milles süüdistatakse neid kasutajaandmete müümises kolmandale osapoolele.
Kuna üle maailma kasvab autode andmete jälgimine, avaldas eraelu puutumatust kaitsev organisatsioon “Stop Spying” aruande, milles taunitakse “ratastel pealtkuulamise” levikut. Autorid väidavad, et USA õiguskaitseorganid on vähemalt alates 2013. aastast autode andmeid relvana kasutanud.
