Peeter Proos | Vanglaplaneet
Venemaa Kaitseministeeriumi teatel sooritas Ukraina sõjavägi Krimmi pihta raketirünnaku, milles kasutati mitmeid USA päritolu ATACMS pikamaa-rakette, mis olid varustatud vastuolulise kassettlahingumoonaga.
Esimesena teatas rünnakust pühapäeval Sevastopoli kuberner Mihhail Razvozhaev, kes ütles, et rünnakus hukkus vähemalt kolm inimest, sealhulgas kaks last. Venemaa tervishoiuministeeriumi andmetel sai vigastada 124 inimest, sealhulgas 27 last.
Venemaa kaitseministeeriumi andmetel toimus Ukraina rünnak umbes keskpäeval kohaliku aja järgi. Ametnike sõnul kasutati rünnaku käigus viite ATACMS-raketti, millest neli suudeti õhus kahjutuks teha.
Viimane neist sai aga õhutõrje poolt kahjustada, kaldus kursilt kõrvale ja plahvatas Sevastopoli linna kohal. Selle tõttu põhjustasid langevad kassettlahingumoona killud arvukalt tsiviilohvreid, seisis kaitseministeeriumi avalduses.
Kassettlahingumoon – mis paiskab denotatsiooni korral laiali kümneid väiksemaid pomme – on keelatud enam kui 100 riigis, sealhulgas Ühendkuningriigis, Prantsusmaal ja Saksamaal. Seda tüüpi relva peetakse tsiviilisikutele äärmiselt ohtlikuks, kuna lahingumoon levib tavaliselt laiali suurtel aladel ja võib jääda paljudeks aastateks maapinnale lõhkemata.
🚨🇺🇸🇷🇺BREAKING: An American ATACMS missile launched deliberately at a civilian beach in Crimea kills children and injures hundreds of people.
— Aussie Cossack (@aussiecossack) June 23, 2024
🤬Seriously WTF!? pic.twitter.com/GVMdnmtOdF
⚡️🇷🇺🇺🇦BEACHGOERS PERFORM FRANTIC CPR ON LIFELESS WOMAN AFTER U.S. MISSILES MURDER KIDS
— 𝐃𝐚𝐯𝐢𝐝 𝐙 (@SMO_VZ) June 23, 2024
(left vid): Wounded lie right on sand as people rush to give injured 1st aid (top right pic) after Kiev's beach massacre on Crimea's Sevastopol kills 2 children and 1 adult.
American… pic.twitter.com/SbnwqUwsx9
Ei USA, Ukraina ega Venemaa ole kassettlahingumoona keelustamise konventsioonile alla kirjutanud. Siiski ütles 2023. aasta suvel toonane Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, et Moskva ei kasuta seda tüüpi relva Kiievi vastu humanitaarsetel põhjustel. Ta hoiatas aga, et Venemaa võib selle poliitika tulevikus ümber pöörata.
Juulis 2023 teatas USA, et tarnib Ukrainale kassettlahingumoona, mis tekitas Moskvas pahameelt. Toona nimetas USA president Joe Biden otsust “väga raskeks”, kuid õigustatuks, väites, et tarned olid vajalikud Ukraina vastupealetungi käivitamiseks, mis aga hiljem Kiievi jaoks suurte kaotustega ebaõnnestus.
Ukraina on varemgi üritanud ATACMS-rakettidega Krimmi poolsaart rünnata, kusjuures viimane neist toimus mai lõpus. Venemaa kaitseminister Andrei Belušov ütles, et kokku tulistati alla kümme Krimmi sillale suunatud ATACMSi, mis päästsid sadu inimelusid.
Peale pühapäevast Krimmis toimunud rünnakut, kutsus Venemaa välisministeerium USA suursaadiku Moskvasse.
Ministeerium avaldas esmaspäeval teate, kus märgiti, et suursaadik Lynne Tracyle anti üle noot seoses sellega, mida peetakse “Kiievi režiimi Washingtoni toetatud ja relvastatud uueks veriseks kuriteoks”, osutades Ukraina eelmisel päeval toimunud suurtükirünnakule Sevastopolis.
Vestluses Tracyga rõhutasid Venemaa ametnikud, et Ameerika Ühendriigid “peavad hübriidsõda Venemaa vastu” ja on muutunud Ukraina konflikti osapooleks, varustades Kiievit kaasaegsete relvadega, sealhulgas ATACMS-rakettidega koos kassettlahingumoonaga. Ministeerium märkis ka, et Ameerika sõjaväespetsialistid osalesid aktiivselt ATACMS-i lennutegevuse kavandamisel, mis tähendab, et nad “kannavad sama suurt vastutust selle julmuse eest kui Kiievi režiim”.
Ministeerium märkis, et Tracyle oli öeldud, et USA „julgustab Ukraina pro-natsistlikke juhte sõda jätkama kuni ‘viimase ukrainlaseni’“, andes loa rünnakuteks sügavale Venemaa territooriumile. Need Washingtoni teod “ei jää karistamata,” hoiatas Moskva.
USA saatkonnast Moskvas ei ole veel kommentaare tulnud. Kui Pentagonilt küsiti seisukohta Ukraina rünnaku kohta, vastati, et “me oleme näinud aruandeid, kuid meil ei ole midagi öelda”.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov tuletas esmaspäeval võimalikku vastulööki kommenteerides meelde Venemaa presidendi Vladimir Putini “väga olulist” avaldust, milles ta ütles, et Moskva võib saata oma kaugmaa relvastust piirkondadesse, kus neid saab kasutada Ukraina sõjalist toetust pakkuvate riikide ründamiseks.
Endine ÜRO relvainspektor Scott Ritter ütles Ukraina poolt Sevastopolile korraldatud rünnaku kohta järgmist:
„Ukrainlased otsustasid tulistada kobarlaengutega ATACMS rakette tsiviilasustusega linna pihta. See on terroriakt,“
“Alates 2014. aastast on Ukraina pommitanud Vene tsiviilpiirkondi, linnu, külasid ja asulaid eesmärgiga külvata surma ja hävingut Vene tsiviilelanike seas. See on terroriakt ja arvestades, et ATACMS-rakette ei saa ukrainlased kasutada ilma Ameerika Ühendriikide ulatusliku luuretoetuseta, on see Ameerika Ühendriikide poolt Venemaa vastu suunatud terroriakt,” ütles analüütik.
