FBI nõuab välja kasutajate identiteete, kes on teatud YouTube’i videoid vaadanud

Jamie White | Infowars

FBI nõuab, et Google annaks välja kümnete tuhandete kasutajate identiteedid, kes on teatavaid YouTube’i videoid vaadanud.

Föderaaluurijad said kohtu poolt määratud korraldusega õiguse nõuda andmeid kõigi YouTube’i vaatajate kohta, kes on vaadanud õpetusi droonidega kaardistamise ja liitreaalsustarkvara kohta.

Korraldus sisaldas nimede, aadresside, telefoninumbrite ja Google’i kontode sirvimisajaloo andmeid vähemalt 30 000 inimese kohta ning jälgimise all olevate videote liiklust 2023. aasta jaanuari esimese nädala jooksul.

Valitsus tahtis ka nende kasutajate IP-aadresse, kellel Google konto puudub, kuid kes vaatasid videoid.

“On põhjust arvata, et need andmed võiksid olla käimasoleva kriminaaluurimise jaoks olulised ning aidata kaasa kurjategijate identifitseerimisele,” väitsid ametivõimud Forbesi andmetel.

Google’ile öeldi ka, et nad peavad taotlust salajas hoidma, kuni see info selle nädala alguses avalikustati. Seda, kas Google korraldust täitis, ei ole teada.

Kuid see ei ole ainus juhtum, kui FBI eraelu puutumatuse õigusi jalge alla tallab.

Forbesist:

Teise näite puhul, mis puudutab New Hampshire’is toimunud uurimist, sai Portsmouthi politsei tundmatult meesterahvalt ähvarduse, et avalikus kohas asuvasse prügikasti on pandud lõhkeaine. Korralduses öeldakse, et pärast seda, kui politsei oli ala läbi otsinud, said nad teada, et neid jälgitakse YouTube’i otseülekande kaamera kaudu, mis on seotud kohaliku ettevõttega. Föderaaluurijad usuvad, et sarnaseid juhtumeid on toimunud üle kogu USA, kus tehti pommiähvardusi ja seejärel jälgiti politseinike tegevust YouTube’i vahendusel.

Nad palusid Google’il esitada nimekiri kontodest, kes “vaatasid ja/või suhtlesid” kaheksa YouTube’i otseülekandega ja nendega seotud tuvastusandmed kindlatel aegadel. See hõlmas videot, mille postitas Boston and Maine Live, millel on 130 000 tellijat. Mike McCormack, kes asutas konto taga oleva ettevõtte IP Time Lapse, ütles, et ta teadis korraldusest, lisades, et need olid seotud tol ajal kaamerate vaadetele suunatud “swatting” intsidentidega.

Google andis välja avalduse, milles kinnitas kasutajatele, et kaitseb nende privaatsust.

“Kõigi õiguskaitse nõudmiste puhul on meil range protsess, mis on mõeldud meie kasutajate eraelu puutumatuse ja põhiseadusest tulenevate õiguste kaitsmiseks, toetades samas õiguskaitseasutuste olulist tööd,” ütles Google’i pressiesindaja Matt Bryant.

“Me uurime iga nõudmise õiguspärasust kooskõlas areneva kohtupraktikaga ning me lükkame korrapäraselt tagasi liiga ulatuslikud või muul viisil sobimatud nõudmised kasutajate andmete kohta, sealhulgas vaidlustame mõned nõudmised täielikult.”

Andmekaitseeksperdid väitsid, et FBI samm oli põhiseaduse vastane, sest see rikkus 1. muudatuse sõnavabaduse kaitset ja 4. muudatusest tulenevat kaitset põhjendamatute läbiotsimiste eest.

“See on viimane peatükk murettekitavast trendist, mille kohaselt valitsusasutused muudavad läbiotsimismäärused üha enam digitaalseteks haaranguteks. See on põhiseadusvastane, see on hirmutav ja see toimub iga päev,” ütles Albert Fox-Cahn, Surveillance Technology Oversight Projecti tegevdirektor. “Keegi ei peaks kartma politsei koputust uksele lihtsalt sellepärast, mida YouTube’i algoritm talle pakub. Ma olen šokeeritud, et kohtud seda lubavad.”

Electronic Privacy Information Center’i vanemnõunik John Davisson jagas seda arvamust ja juhtis tähelepanu sellele, et FBI taotluses ei võetud arvesse mõistliku aluse printsiipi.

“See, mida me internetis vaatame, võib paljastada meie kohta sügavalt tundlikku teavet – meie poliitilisi tõekspidamisi, meie kirgi, meie usulisi veendumusi ja palju muud,” ütles Davisson.

“On õiglane eeldada, et õiguskaitseorganid ei pääse sellele teabele ligi ilma mõjuva põhjuseta. See korraldus pöörab selle eelduse pea peale.”