Grzegorz Górny | Remix
Euroopa Parlamendi valimisteks ei valmistu mitte ainult erakonnad. Facebooki ja Instagrami omanik Meta on koostöös ELiga loomas valimiste operatsioonikeskust (Elections Operations Center), kuhu võetakse tööle hulgaliselt eksperte ja analüütikuid, et tuvastada ja kõrvaldada võimalikud ohud.
Keskus hakkab küberruumis desinformatsiooni, manipuleerimist ja tehisintellekti kuritarvitamist kontrollima, eemaldades igasuguse sisu, mida peetakse valeks, kahjulikuks või ohtlikuks. Teisisõnu hakkavad nad tegutsema tsensoritena.
27 riigi jälgimine, kus elab kokku 450 miljonit inimest, on Meta andmetel nõudnud 20 miljardi dollari suurust investeeringut, et suurendada selles valdkonnas töötavate inimeste arvu neljakordselt 40 000-ni. See hõlmab 15 000 sisu kontrollijat, kes uurivad Facebooki ja Instagrami materjali 70 erinevas keeles.
Sellest 15 000 tsensori armeest ei pruugi siiski piisata, mistõttu on Meta otsustanud teha koostööd 29 organisatsiooniga üle Euroopa, kelle ülesandeks on samuti järelevalve teostamine. Kõigil peab olema IFCN (International Fact-Checking Network) sertifikaat, et tagada läbipaistvus ja neutraalsus.
Probleem on selles, et IFCN on Poynter Institute’i algatus, mida rahastavad vasakpoolsed ja liberaalsed fondid, sealhulgas need, mida toetavad George Soros ja Bill Gates, kes peamiselt tegelevad abordi, eutanaasia, soolise ideoloogia, massirände ja USA Demokraatliku Partei propageerimisega. Kes siis kontrollib, kas kontrollijad ise on neutraalsed või mitte?
Reaalseks ohuks on see, et keskusel tekib tahtmine maha suruda vastuoluline sisu – sisu, mis võib osutuda tõeks, nagu USAs, kui inimesed väitsid, et Covid 19 pärineb Hiina laborist.
Hiljuti avaldas The Wall Street Journal, üks Ameerika Ühendriikide tuntumaid ja prestiižsemaid peavooluajakirju, artikli, mis tõestas, et COVID-19 on Wuhani laboris kunstlikult loodud. Kui aga neli aastat tagasi esitas Steven Mosher, üks lääne silmapaistvamaid Hiina-eksperte, sama teesi, hindasid “faktikontrollijad” tema artiklit negatiivselt ja eemaldasid selle sotsiaalmeediast kui võltsitud uudise.
Ka USA viimaste presidendivalimiste ajal nägime, kuidas sellised tsenseerivad operatsioonid võivad välja näha. Suured tehnoloogiagigandid eemaldasid Hunter Bideni kohta käiva sisu, kuulutades selle kontrollimata ja võltsitud infoks. Tegelikkuses osutus see teave tõeseks ja jõudis avalikkuseni pärast valimisi. Mis takistab sama süsteemi ellu viimist Euroopas?
