Tyler Durden | Zero Hedge
Elon Musk teatas esmaspäeval, et esimene inimene on saanud tema idufirma Neuralink ajuimplantaadi. Muski sõnul “võimaldab see juhtida oma telefoni või arvutit ja nende kaudu peaaegu kõiki seadmeid ning seda kõike vaid mõtete abil”.
“Kujutage ette, kui Stephen Hawking saaks suhelda kiiremini kui kiirkirjutaja või oksjonikorraldaja. Just see ongi eesmärk,” märkis Musk.
Neuralink’i ajuimplantaat, mida nimetatakse Telpathy’ks, on mõeldud selleks, et aidata peaaju traumaatiliste vigastustega inimestel vaid oma mõtteid kasutades elektroonilisi seadmeid juhtida. Seade kasutab signaalide edastamiseks ülipeeneid “niite”. Mais sai ettevõte USA Toidu- ja Ravimiameti (FDA) heakskiidu, et viia läbi inimkatseid uuringus, mis kasutab robotit, et kirurgiliselt paigaldada aju-arvuti liidese (BCI) implantaat ajupiirkonda, mis kontrollib meie liikumisvõimet. Ettevõte teatas eelmise aasta lõpus, et värbab patsiente, kellel on kvadripleegia, mille on põhjustanud kaela seljaaju vigastus või amüotroofiline lateraalskleroos (ALS).
Musk ütles, et implantaadi esialgsed tulemused “näitavad paljulubavat närviraku aktiivsuse tuvastamist.”
Wisconsini Ülikooli Translatsioonilise Neurotehnika Instituudi kaasjuhi Kip Ludwigi sõnul tähendab “närviraku aktiivsuse tuvastamine”, et ettevõte saab patsiendi ajult andmeid, vahendab Bloomberg, lisades, et implantaadiga ahvid on suutnud oma aju abil juba arvutimänge mängida.
Musk on juba mitu aastat rääkinud, et inimese implanteerimine tema seadmega on paratamatult tulemas. Juulis 2019 ennustas ta, et operatsioon, mille käigus tema seade inimesele pähe istutatakse, toimub aasta lõpuks. Vahepeal liikusid teised ettevõtted, nagu Synchron, oma seadmete inimaju implanteerimisega edasi, andes Neuralinkile alust arvata, et ta jääb maha. Esmaspäevane uudis tõenäoliselt summutab selle kriitika.
Pikk ajakava rõhutab, kui keeruline ülesanne on Neuralinkil ees ootamas. Ettevõtte eesmärk on paigaldada kiibid vähem kui 2 millimeetri sügavusele ajju. See on siiski sügavamal kui paljud teised süsteemid, näiteks Precision Neuroscience’i arendatav süsteem, mis asub ajukoe peal.
Nüüd jääb vaid oodata, millal hakkavad näiteks Põlvasse loodud “nutiteel” olevatel ülekäiguradadel, inimesed mõtte jõul autosid kinni pidama. Oleks ju väga mugav ja kindlasti äärmiselt turvaline.
