MJ Banias | The Debrief
RAND Corporationi hiljutises aruandes, mida rahastasid kaitseministeeriumi ja Riikliku Kaitseuuringute Instituudi büroo, uurisid teadlased, millised on võimalused, et muundatud patogeenid sõjapidamisvahenditeks kujuneda võiksid. Nüüd, mil arenenud ja keeruline biotehnoloogia on väljunud ulme vallast ja muutunud reaalsuseks, hakkavad analüütikud ja eksperdid eeldama, et riigid ja mitteriiklikud rühmitused võtavad neid tehnoloogiaid oma planeerimises ja strateegilistes prognoosides arvesse.
“Tehnoloogilised uuendused, sealhulgas mRNA vaktsiinid, CRISPR geenijärjestuste kasutamine geenitehnoloogia vahendina ja edusammud BCI (aju ja arvuti liidesed) võivad strateegilisi arvutusi muuta,” märgitakse aruandes. “Üha enam on riike, kellel on arenenud biotehnoloogia võimekused ja see tähendab, et biotehnoloogilise sõjapidamise tulevik kujuneb dünaamilisemaks ja mitmekesisemaks.”
Varem jätsid riigid bioloogilised relvad sageli kõrvale, kuna nende enda vägedele tekitatud kaasneva kahju oht oli suur. Haigusetekitajatel on ohtlik omadus levida ja rünnata nii vaenlasi kui ka liitlasi. Seega on riigid üldjuhul hoidunud suuremahulistest bioloogilistest relvatootmistest ja keskendunud täpsematele vahenditele, näiteks atentaatidele. Kuid tuleb märkida, et see ei ole siiski kindel reegel.
Olukord on siiski muutumas. Biotehnoloogia arengud, eriti kunstlikult loodud patogeenide valdkonnas, loovad sõjapidamises uusi strateegilisi võimalusi ja väljakutseid. Kuna tehisintellekt areneb edasi ja CRISPR-tehnoloogia muutub üha lihtsamini teostatavaks ja odavamaks, siis märgitakse raportis, et idee luua konstrueeritud patogeen, mis on suunatud konkreetsete geneetiliste omadustega inimestele, on kiiresti väljumas ulme vallast.
Samuti on seda palju lihtsam varjata.
