Michael Snyder | End Of The American Dream
Iga sentimeetrit meie planeedil jälgitakse ning uskumatult keerulised tehisintellekti lahendused võimaldavad neil, kes meie planeeti jälgivad, leida minutitega kõik, mida nad tahavad. Sa võid proovida põgeneda ja sa võid proovida peitu pugeda, kuid kui nad tõesti tahavad sind leida, siis ei ole see väga raske. Kõikjal meie ümber ehitatakse globaalset jälgimisvanglat. Isegi kui te hoiate end täielikult eemal internetist ja väldite täielikult igasugust moodsat tehnoloogiat, jälgivad kaamerad ja satelliidid teid ikkagi pidevalt. Ja kui teie nägu on tuvastatud, saab tehisintellekti kasutada seda, et teid leida, kus iganes te kogu planeedil välja ilmute.
Corey Jaskolski on tehisintellekti firma Synthetaic tegevjuht ja tema firma poolt välja töötatud süsteem on äärmiselt muljetavaldav.
NPR-i andmetel suudab see süsteem “tõesti leida kõik, mida iganes ja seda ükskõik kus maailmas”…
BRUMFIEL: Tehisintellekt on pälvinud tähelepanu oma potentsiaali poolest tuua lähitulevikus tohutuid muutusi paljudesse erinevatesse valdkondadesse, kuid juba praegu toimub tehisintellekti revolutsioon jälgimises. Aastakümneid on kaamerad jälginud linnu, ettevõtteid ja isegi kodusid. Kuid seda filmimaterjali on peamiselt salvestatud kohapeal ja selle läbivaatamiseks oli vaja inimsilmi. Enam mitte. Tehisintellekti süsteemid suudavad nüüd linnas kaubikut otsida, reaalajas numbrimärke ja isegi nägusid skaneerida. Synthetaic’i poolt arendataval süsteemil on palju kasutusvõimalusi. Näiteks üks keskkonnarühmitus püüab seda kasutada suurte loomakasvatusettevõtete jälgimiseks kogu maailmas, et monitoorida kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mida nad õhku paiskavad. Synthetaicu süsteem suudab tõesti leida kõik, mida soovite, ükskõik kus maailmas.
JASKOLSKI: Näiteks oleme me oleme otsinud laevu kogu Venemaa idarannikul ja leiame iga laeva mõne minutiga. See on üsna märkimisväärne.
BRUMFIEL: Võimalus skaneerida Venemaa suuruse riigi tohutut rannajoont on põhjus, miks selline tehnoloogia on äratanud suurte riiklike luureagentuuride tähelepanu. Kõikide jälgimine, mida oleks vaja jälgida, on alati olnud töömahukas tegevus. Isegi George Orwelli kuulsas romaanis “1984” oli kõike nägeva mõttepolitseil raske oma tööga toime tulla.
Valesse kätte sattudes võib sellist tehnoloogiat kasutada türannia kehtestamiseks sellises ulatuses, mida inimkonna ajaloos ei ole kunagi varem nähtud.
Ma tahtsin Synthetaicust rohkem teada saada ja nii läksin nende ametlikule kodulehele ning avastasin, et nad teatasid hiljuti “viieaastasest strateegilisest partnerluslepingust Microsoftiga“…
Synthetaic, juhtiv arenenud tehisintellekti (AI) lahenduste pakkuja, on teatanud viieaastasest strateegilisest partnerluslepingust Microsoftiga, mille eesmärk on revolutsiooniliselt muuta AI-andmeid ja pilvelahendusi. Selle lepingu raames annab Microsoft Synthetaicile juurdepääsu ligi 1 miljonile tunnile (umbes 114 aastat) pilvearvutusressurssidele. See strateegiline koostöö avab võimaluse uue ajastu arvutivaatluse ja andmeanalüüsi vallas, millest on palju kasu nii kaitse- ja luurerakendustes, äri- kui ka valitsusväliste asutuste rakendustes.
See partnerlus aitab märkimisväärselt kiirendada innovatsiooni Synthetaicu põhitootega, kiire automaatse pildikategoriseerimise (RAIC) vahendiga. Microsoft Azure’ile ehitatud RAIC võimaldab andmete automatiseeritud märgistamise kaudu võrratuid otsinguvõimalusi, mis võimaldab uurida tohutuid globaalseid andmekogumeid ilma eelkoolituse või struktureerimise vajaduseta. RAIC aitas kaasa Hiina õhupallilendude kahtlase liikumise jälgimisele läbi 18 triljoni piksli suuruse Maa-vaatluspildi ilma eeltreenitud mudelita, kasutades ligikaudset visandit ja märgistamata andmeid.
Enamik inimesi ei tea isegi, et selline seiretehnoloogia on olemas.
Ja nüüd on tehisintellekt teinud võimalikuks, et järelevaatajad ühendavad sujuvalt kõik, mida me veebis teeme, kõigega, mida me võrguväliselt teeme …
Kuid koos interneti arenguga ja sellega, et paljud meie igapäevased tegevused sõltuvad üha enam veebist, saavad valitsused ja muud äriettevõtted jälgida kõike, mida me internetis teeme ja ühendada selle – erinevaid viise kasutades – meie tegeliku identiteediga, luues iga internetikasutaja kohta täieliku profiili. Näiteks meie internetiostud, otsingumootoritele esitatud päringud, sotsiaalsed sidemed, külastatavad geograafilised asukohad ja kõik, mida me internetis teeme, saab salvestada ja seostada meie tegeliku identiteediga.
Tehisintellekti jälgimine võimaldab huvitatud isikutel kasutada tehisintellekti võimsust, et koguda ja analüüsida tohutut hulka internetis kättesaadavaid andmeid ning siduda need iga inimesega.
Siiski tasub märkida, et jälgimine ei piirdu ainult inimeste tegevusega internetis. Näiteks suudavad tehisintellekti tehnoloogia abil töötavad valvekaamerad kiiresti ära tunda inimeste näod ja jälgida neid kogu linnas.
Nagu ma ütlesin, ei ole enam kuhugi põgeneda ega peitu pugeda.
Loomulikult annab enamik meist niikuinii vabatahtlikult neile tohutu hulga isiklikku teavet enda kohta.
Ja suured tehnoloogiaettevõtted otsivad pidevalt uusi viise, kuidas meie kohta veel rohkem andmeid hankida…
Facebook võttis hiljuti kasutusele uue seadistuse “Link History” (veebilinkide ajalugu), mis loob spetsiaalse hoidla kõigist linkidest, millele te Facebooki mobiilirakenduses klõpsate. Kui olete ettevaatlik, saate sellest loobuda, kuid ettevõte surub linkide ajalugu kasutajatele peale ja andmeid kasutatakse sihtotstarbeliste reklaamide jaoks. Kuna seadusandjad kehtestavad tehnikareegleid ning Apple ja Google suurendavad eraelu puutumatuse piiranguid, siis Meta kahekordistab ja otsib uusi viise, kuidas säilitada oma andmekogumisimpeeriumit.
Ettevõte reklaamib Link History’t kui kasulikku vahendit tarbijatele, “kus teie sirvimisaktiivsus on salvestatud ühte kohta”, mitte kui järjekordset võimalust teie käitumise jälgimiseks. Uue seadistuse abil “ei kaota te enam kunagi linki,” ütleb Facebook hüpikaknas, mis julgustab kasutajaid nõustuma uue jälgimismeetodiga. Ettevõte mainib veel, et “kui lubate aktiveerida linkide ajalugu, võime kasutada teie andmeid reklaami täiustamiseks Meta tehnoloogiate kaudu”.
Ütlematagi selge on, et see ei toimu ainult internetis.
Tänapäeval kogub enamik uusi sõidukeid teie kohta süstemaatiliselt teavet…
Kui teil on elektrisõiduk või “digitaalne auto”, siis vaadake parem, mida te ütlete, sest te võite olla täieliku jälgimise all ja see kehtib ka teie kaasreisijate kohta. Mis? Teie andmeid müüakse ka? Jah. Mitu korda ja mitmele ettevõttele. Kuid on olemas lihtne lahendus: kui vähegi võimalik, siis ära osta endale sellist masinat.
Kui lähete uut sõidukit ostma, siis uurige väga põhjalikult, mida see masin teha suudab.
Vaadake näiteks, millega nõustuvad need, kes ostavad uue Subaru…
Siin on midagi, mida te ei pruugi mõista. Hetkel, mil istute Subaru sõitjaistmele, mis kasutab ühendatud teenuseid, olete andnud nõusoleku, et nad võivad kasutada – ja võib-olla isegi müüa – teie isiklikke andmeid. Vastavalt nende privaatsuspoliitikale tähendab see selliseid asju nagu teie nimi, asukoht, “sõidukis viibijate helisalvestused” ja järeldused, mida nad saavad teha näiteks teie “omaduste, kalduvuste, käitumise või hoiakute” kohta. Nimetage mind hulluks, kuid minu arvates ei tohiks lihtsalt kellegi Subaru kaassõitjaistmel istumine tähendada, et te nõustute oma isikuandmete kasutamisega. Rääkimata sellest, et seda võidakse müüa andmevahendajatele või turundajatele, et nad saaksid teile saata sellist reklaami, mis põhineb nende poolt teie kohta tehtud järeldustel, sest istusite kellegi Subaru tagaistmel. Räägin Subarust seetõttu, kuna nad sätestavad selle nii selgelt oma privaatsuspoliitikas, nad nad pole ainus autotootja, kes sellist tehnoloogiat kasutab.
Me oleme jõudnud etappi, kus praktiliselt kõike, mida me teeme, jälgitakse ja pannakse kuhugi andmebaasi.
Ja iga päevaga muutub järelevalvevangla, mida meie ümber ehitatakse, veelgi pealetükkivamaks.
Kuhu see kõik siis lõppkokkuvõttes viib?
Me võiksime selle üle järele mõelda, sest me liigume kogu inimkonna ajaloo ühte kõige kaootilisemasse perioodi.
Tehisintellekti jälgimisvahendite kuritarvitamise potentsiaal on väga suur ja türannia on kogu maailmas tõusuteel.
Sellise jälgimis tehnoloogia nõrgim lüli on sateliidid ning nende neutraliseerimiseks on juba tehnika olemas mõnda aega, seda pole lihtsalt kasutusele võetud. Pingete eskaleerudes hakatakse sateliite alla tulistama või lihtsalt lülitatakse need välja telekapuldi tööpõhimõttel.
Teine nõrk lüli on inimfaktor ise.
Olen oma kommentaarides ikka demograafiale tähelepanu pööranud. Juba on pähe kulunud, et millises riigis on milline sündimuse protsent ja demograafiline suundumus.
“Tehnoloogia-rahvaid” (jaapanlasi, sakslasi) sünnib juurde üsna vähe, hiinaski olevat piirkondi kus last vaadatakse nagu ime-asja (lapsi lihtsalt pole).
Tehnoloogia areng võib mingil hetkel peatuda lihtsalt vastavate inimeste puudumise tõttu.